Maksumaksjate liidu iga-aastase maksukonverentsi teemadest tõstab MaksuMaksja esile “vanad head” erisoodustused. EML vanemjurist Martin Huberg kirjutab oma ettekande ainetel pikema uurimuse erisoodustuste maksustamise teoreetilistest alustest ja eri riikides kasutatavatest maksustamismeetoditest.

Kuigi me oleme Eestis harjunud mõttega, et proportsionaalne tulumaksumäär on piisav põhjendus anonüümsele “erisoodustusmaksule”, selgub, et mujal maailmas on siiski valdavalt kombeks maksustada erisoodustusi töötaja tulu osana. Eestile sarnast maksustamist, mida kasutatakse näiteks Austraalias ja Uus-Meremaal, loetakse ajutiseks üleminekuvormiks. Eesti süsteemi kaks peamist puudust on töötaja sotsiaalsete garantiide puudumine ja rahvusvaheline topeltmaksustamine.

Seetõttu ongi EML seisukohal, et ka Eestis oleks aeg hakata erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu isikustama. Martin Hubergi artiklis ei minda mööda ka meie maksumaksjate igapäevastest muredest, mis on seotud autode, lähetuste ja töötervishoiuga. Lähetuste teemal võtab jutujärje üle EML jurist Madis Uusorg, kes tuletab oma artiklis paari näitega meelde, et Eestis 90ndate aastate esimesel poolel kehtinud määrustes oli lähetuskulude hüvitamine mõnes küsimuses reguleeritud praegusega võrreldes märksa paindlikumalt ja ettevõtjasõbralikumalt. Kaaneteemaks on kultuuri ja käibemaksu “duell”, mis sai uue hoo sisse pärast 26.

septembri Riigikohtu otsust. Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks käibemaksuseaduse sätte, mille kohaselt võis etenduste ja kontsertide pileteid maksustada 5%-lise käibemaksumääraga vaid selline etendusasutus, kelle kalendriaasta eelarvetulust moodustas vähemalt 10% riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadav toetus. Kohtuotsuse tulemusena kehtib 5%-line maksumäär nüüd kõikidele etendusasutustele. Tõsisemad arutelud selles küsimuses on kestnud juba üle kahe aasta ning ka EML on nüüdseks kehtetuks tunnistatud regulatsiooni puudustele pidevalt tähelepanu juhtinud.

Rainer Eidemiller ja Priit Lätt advokaadibüroost Glimstedt Straus & Partnerid OÜ annavad ülevaate Riigikohtu lahendist ning arutlevad muuhulgas ka selle üle, kas ja millistel tingimustel võiksid etenduste korraldajad nüüd riigilt käibemaksu tagasi küsida. Uurisime ka Eesti suurematelt erakondadelt ning asjassepuutuvatelt valitsusasutustelt, kuidas tuleks nende arvates tekkinud olukorras edasi minna – kas maksusoodustuse sätet tuleks täpsustada, laiendada või sootuks ära kaotada. Kuidas muuta maksumaksmine lihtsamaks ja selgemaks? Toome lugejateni kirjavahetuse, milles EML tuletab Rahandusministeeriumile meelde, kui oluline on koostada maksuseaduste selgitavaid ja juhendavaid materjale, mis teeksid nii maksuhalduri kui maksumaksjate elu lihtsamaks.

Puudulikud ja kaootilised juhendmaterjalid oli ka üks põhjus, miks maksumaksjate liit “pommitas” suvel Maksu- ja Tolliametit arvukate selgitustaotlustega. Nüüd on kirjad koos vastusega EML kodulehel kõigile lugemiseks välja pandud (vt http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=1031). Ajakirja MaksuMaksja annab Eesti Maksumaksjate Liit välja juba 11. aastat.

EML on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. EML nõustab maksuõiguse küsimustes ja annab lisaks ajakirjale välja ka maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme.

Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko, tel 626 4196.