Marek Strandberg põhjendab Postimehe arvamusküljel aktsiiside ning keskkonnamaksude tõstmist.

Oleme valitsusliiduga jõudnud arusaamale, et 10 miljardi krooni ulatuses tagatisi säästvaks ehitamiseks ja renoveerimiseks ei mõjuta meie riiklikke statistikanäitajaid, millest arvestatakse ka eurokõlblikkust. Valitsusliit on valmis neid tagatisi hoonete energiasäästuks andma ja kümnemiljardiline tagatiste summa tähendaks ehitusturu osalist taastumist ning tuhandete töökohtade taasteket.On avaldatud arvamust, nagu käivituks kontrollimatu hinnatõus ning ettevõtted on sunnitud vallandama töölisi. Rääkigem siis arvudest: kõige tundlikuma maavara, põlevkivi kaevandustasu ei tõuse mitu korda (nagu on arvatud), vaid 12,5 kroonilt esialgu 15 kroonile tonni kohta ning sealt edasi igal aastal lisaks 20% ulatuses. See on keskkonnamaksude tõus, mis ka tööandjate endi väitel ei põhjusta ettevõtetes koondamisi ega majandamishäireid.Kütuseaktsiisi tõus mootorikütustele esialgse 5% asemel on 10% ning see kasvatab kütusehindu mitte üle 6–7% (praeguse naftahinna puhul on aga seegi tõusmas).

2008. aastal oli hea võimalus jälgida, mil moel mõjusid kütusehinnad muude kaupade ja teenuste hindadele. Olgu öeldud, et siis kasvasid ka palgad, nüüd on need languses. Nende andmete põhjal võib öelda, et kütusehindade tõus 6–7% ei tõsta muude kaupade ja teenuste hindu rohkem kui 1,3–1,5%.

Pelk käibemaksutõus või ka tulumaksutõus ei tekita majanduses struktuurimuutusi ning vajadust kokku hoida.Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/?id=132619