iconJuurdepääsetavus
Koolituse salvestus - Uued maksud tulekul – maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Soovin ligipääsu

Novembri MaksuMaksjas raha väärtuse langus, riigikontrolöri aruanne ja õpetlikud kohtulood

Novembri MaksuMaksjas raha väärtuse langus, riigikontrolöri aruanne ja õpetlikud kohtulood

Kopeeri viide

Statistikaameti kodulehele ilmusid hiljuti tarbijahinnaindeksi ja ostujõu kalkulaatorid, mille abil on võimalik arvutada pikemate perioodide inflatsiooninäitajad ning võrrelda raha ostujõu muutumist aja jooksul.Kuigi arvutused pole rasked, on huvilistel veelgi lihtsam vaadata, kui palju on raha väärtus muutunud. EML juhatuse liige Lasse Lehis aga kasutas nende kalkulaatorite abi, et näha, kas ka mõni maksuvaba piirmäär on ajale jalgu jäänud ja vajaks tõstmist. Selgub, et nii isikliku sõiduauto hüvitise määr kui välislähetuse päevaraha on ajarattale jalgu jäänud ning vajaksid korrigeerimist.

Kuidas on aga riik maksumaksja rahaga eelmisel aastal ringi käinud? EML jurist Hiie Marrandi toob lugejateni kokkuvõtte riigikontrolöri tehtud ülevaatest riigi 2011.

aasta majandusaasta aruande kontrollist. Nagu ka varasematel aastatel, juhiti tähelepanu probleemidele euroraha kasutamisel, hariduse reformimisel. Märgiti ära tervishoiu seisak, jätkuvad probleemid kohalikes omavalitsustes ega pääsetud mööda sellest, et riik ei astu samme tööandjate motiveerimiseks töökeskkonna parandamisel.Lasse Lehis ja Hiie Marrandi tutvustavad nõuande rubriigis lähemalt, kuidas tuleks vormistada dokumente ja arvestada makse, kui isikud on otsustanud ajada ühiselt mingit asja seltsingu vormis, mille puhul ei looda iseseisvat juriidilist isikut.Lasse Lehis tutvustab põgusalt kohtulugu, kus vaieldi selle üle, kas võlgnikku saab süüdistada kohustuse täitmata jätmises, kui maksekorraldusele jäeti märkimata viitenumber. Lõppjäreldus on järgmine: kui hoolimata viitenumbri puudumisest ülekanne siiski õnnestus ja raha jõudis võlausaldaja kontole, ei ole viimasel alust pöörduda kohtutäituri poole.EML vanemjurist Martin Huberg annab ülevaate Euroopa Kohtu praktikast ettevõtluse mõiste sisustamisel käibemaksuga maksustamise kontekstis.

Arusaamatusi võib tekkida eelkõige füüsiliste isikute puhul, kes võõrandavad kinnisvara — nii on ühes kohtuasjas vaieldud näiteks selle üle, kas maatüki jagamine 64-ks väiksemaks krundiks on piisav argument väitmaks, et isik tegeles ettevõtlusega.Lisateave:MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berkotelefon 626 4196, 53035 007margit(at)maksumaksjad.ee