Koos värskelt mahasadanud lumega tutvustab MaksuMaksja ka värskeid maksuteemasid, mis tõotavad kõneainet pakkuda vähemalt kogu talveks.EML juhatuse esimees Lasse Lehis teeb kokkuvõtte EML kaebusest alguse saanud pangaskandaalist, kus pangad kasseerivad eurodes kodulaenu võtjatelt varjatud lisaintresse, MTA ei tea asjast midagi ning Tarbijakaitseamet nõuab ebaausate kauplemisvõtete kasutamise lõpetamist. Vaidlused pole lõppenud ning arvatavasti ootab ees kohtutee.

Mitu nahka pank kliendilt koorib, saavad kõik huvilised ise kokku lugeda – MaksuMaksja annab ülevaate kommertspankade hoiuseintressidest ning teenuste hinnakirjast, samuti ei puudu eurodes võetud kodulaenu konverteerimise kursid. Hoiustajate rahustamiseks palusime Tagatisfondi juhatajal Andres Penjamil kirjutada, milliste reeglite järgi toimub hoiuste ja investeeringute hüvitamine ning milliseid muudatusi on selles vallas tulevikus oodata.Kui olemasolevad pangad teid ei rahulda, siis miks mitte teha ise omale uus pank? Tundub uskumatu, aga ka selline variant on täiesti olemas.

Tartu Hoiu-Laenuühistu juhatuse liikmed Andro Roos, Märt Riiner ja Erki Pisuke tutvustavad kodumaisel kapitalil põhineva ühistupanga ideed. Ühistulise rahaasutuse eripäraks kommertspankadega võrreldes on see, et klientide - kes on samaaegselt ühistu liikmed ja omanikud - kogutud raha jääb klientidele. Autorid on veendunud, et on saabunud aeg, kus Eesti rahvas hakkab koonduma uuesti ühistegevuse lipu alla ning taastab tugeva ühistupanganduse süsteemi.MaksuMaksja toob lugejateni riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekande riigi varade kasutamisest ja säilimisest, milles heidetakse riigijuhtidele ette selgete sihtide puudumist riigijuhtimises, teadmatust õigusaktide pikaajalisest mõjust riigi finantsseisundile, ebamõistlikku halduskoormust. Samuti toonitab ta vajadust tõsta pensioniiga, reformida toetuste süsteemi, liita koole ja omavalitsusi, eelkõige aga muuta mõtlemisviisi kogu riigis.EML vanemjurist Martin Huberg lahkab lähemalt Riigikogus menetluses olevate käibemaksuseaduse muudatusi.

Plaanitavad muudatused puudutavad võõrandamise mõistet, maksustatavat väärtust, eluruumi hooldusteenuseid jpm. Samuti muutub omatarbega seonduva sisendkäibemaksu mahaarvamise, käibemaksukohustuslasena registreerimise jm kord. Autoril jääb senise praktika põhjal üle vaid nentida, et hoolimata headest kavatsustest tuleb ikkagi midagi muud välja.Euroopa Komisjon andis teada rikkumismenetlusest Eesti vastu mitteresidendist pensionäride diskrimineerimise tõttu, kuna Eesti tulumaksuseadus ei ole kooskõlas isikute vaba liikumise põhimõttega. AS PricewaterhouseCoopers juhtiv maksukonsultant ja EML juhatuse liige Erki Uustalu kommenteerib Euroopa Kohtu senist praktikat selles valdkonnas ning tõdeb, et tulumaksuseadus vajab siiski muudatusi mitteresidentidele tagatavate mahaarvamiste osas.Maksundusalaste uurimistööde konkursi üks võitjatest – Elo Madiste – käsitleb mitteresidendi kinnisvaratulu maksustamist Eestis Euroopa Ühenduse asutamislepingu kontekstis ning leiab, et residendi ja mitteresidendi kinnisvaratulu maksustamisel esineb erinevusi, mis tekitavad praktikas ebavõrdset kohtlemist mis vajaksid juba lähemal ajal ülevaatamist ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimist.Lisateave:MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko, tel 626 4196www.maksumaksjad.ee