Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Novembri lõpuks laekus eelarvesse 93 protsenti aastaks plaanitust

Novembri lõpuks laekus eelarvesse 93 protsenti aastaks plaanitust

Rubriik: Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi andmetel laekus novembri lõpuks riigieelarvesse tulusid 6,92 miljardit eurot ehk 92,7 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 6,90 miljardit eurot ehk 88,6 protsenti kavandatust. Oktoobri lõpus ulatus valitsussektori eelarve puudujääk 77,4 miljoni euroni.

2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot. Tulusid laekus eelarvesse novembri lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 6,92 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 5,61 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,32 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 92,7 protsenti ning mittemaksulised tulud 93,1 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta sama ajaga oli nii maksutulusid kui mittemaksulisi tulusid laekunud 93,7 protsenti eelarvest. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist. Suurimate tululiikidena laekus üheteistkümne kuuga sotsiaalmaksu 1,89 miljardit eurot ehk 91,5 protsenti plaanitust ja käibemaksu 1,43 miljardit eurot ehk 92,3 protsenti kavandatust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 137,7 miljonit eurot ehk 2 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 309,6 miljoni euro ehk 5,8 protsendi võrra. Sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 125,5 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 61,5 miljonit eurot ja käibemaksu 46,8 miljonit eurot enam. Mittemaksulistest tuludest kasvas CO2 kvootide müügist saadav tulu 31,6 miljoni euro võrra ja saastetasud 5,8 miljoni euro võrra. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes toetuste laekumine 165,3 miljonit eurot ning finantstulud 38,4 miljonit eurot, mis on seotud eelkõige dividendimaksete nihkumisega detsembrisse ning osalise ajatamisega järgmisesse aastasse. Kuludeks kasutati riigieelarvest novembri lõpuks 6,90 miljardit eurot ehk 88,6 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid üheteistkümne kuu kulud 4,3 protsenti. Suuremate kuludena maksti oktoobri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,59 miljardit eurot ehk 5,5 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste suurenemine on seotud eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude kasvuga. Investeeringutesse suunati üheteistkümne kuu jooksul 597 miljonit eurot ehk 83 protsenti aastaks plaanitust ja 15 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Sealjuures on viimase viie aasta sama perioodi keskmine investeeringute eelarve kasutamine olnud vaid 0,4 protsendipunkti võrra suurem. Tavapäraselt jääb arvestatav osa investeeringutest aasta viimasesse kuusse. Väiksem investeeringute maht võrreldes eelmise aastaga on seotud aga eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikuma kasutamisega. Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati novembri lõpuks 1,03 miljardit eurot ehk 86,4 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 562 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 472 miljonit eurot. Peamiselt kiirabiteenuste osutamise kulude lisandumise ning suuremate palgakulude tõttu suunati tööjõu- ja majandamiskuludeks eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 68 miljonit eurot enam. Välistoetusi maksti üheteistkümne kuuga välja 679 miljonit eurot ehk 71 protsenti kogu aasta eelarvest. Tulenevalt selle aasta väiksemast välistoetuste plaanitud kasutamise mahust jäid tehtud kulud eelmise aasta võrreldavale perioodile 19 miljoni euroga alla. Koos põllumajandustoetustega oli kogu 2007-2013 perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust novembri lõpuks välja makstud 75 protsenti. Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ulatus novembri lõpuks 1,53 miljardi euroni. Seda on 4,9 miljonit eurot rohkem kui kuu varem ja 78 miljonit eurot ehk 5,4 protsenti enam kui 2012. aasta lõpus. Valitsussektori eelarvepositsioon muutus oktoobriga mõnevõrra paremaks, eelarve puudujääk kahanes 7,2 miljonit eurot 77,4 miljoni euroni (0,4 protsenti SKPst). Lähtudes rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ja 2014. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsustest, peaks valitsussektori selle aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst. Lisamaterjalid: – Kokkuvõte maksulaekumistest novembri seisugaRiigieelarve täitmine 2013Ministeeriumi pressiteade: http://www.fin.ee/novembri-lopuks-laekus-eelarvesse-93-protsenti-aastaks-plaanitust/