Justiitsministeerium on teinud ettepaneku mitmekordistada mitmete notariaaltoimingute, näiteks volikirjade tõestamise ja allkirjade kinnitamise eest võetavaid notaritasusid.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) on põhimõtteliselt nõus, et teatud toimingute eest võetavad tasud vajaksid ajakohastamist, kuid EML arvates on esmalt hädavajalik avalikustada notarite sissetulekud. Kõikide riigi poolt määratud tasude kasutamine peab olema avalik ja läbipaistev. Notari tasu ei saa siin olla mingi erand. Kui avalikkusel puudub adekvaatne teave notarite tulude ja kulude kohta, ei ole ka võimalik kontrollida, kas tasu määr katab vajalikke kulusid või mitte.

EML kutsub Justiitsministeeriumi ja Riigikogu õiguskomisjoni üles kaaluma võimalusi, kuidas vähendada kohustuslikus korras tehtavate notariaaltoimingute arvu. EML arvates võiks anda inimestele rohkem võimalusi kinnitada avaldustele antud allkirju, volikirju, dokumentide ärakirju jne ametiasutustes, näiteks kohtu kantseleis või politseijaoskonnas. Isiku tuvastamine dokumendi alusel ja ametniku juures antud allkirja õigsuse kinnitamine on suhteliselt lihtne toiming, mida võiks lubada läbi viia ka tavalistel kantseleiametnikel, mitte ainult valla- või linnasekretäril. Kindlasti saab ka suurendada digitaalallkirja kasutamise võimalusi.

Pensioni vastuvõtmiseks vajaliku volikirja võiks kinnistada näiteks postkontoris. EML arvates oleks võimalik ja vajalik vähendada notariaalselt tõestatavate tehingute arvu. Notari roll on eelkõige tagada õiguste kaitse sellistele inimestele, kellel puuduvad õigusteadmised ja kes osalevad tehingus tarbijana. Samas puudub EML arvates tungiv vajadus pakkuda notari “abi” kinnisvaraarendajale, kes tükeldab suurema maatüki väikesteks kruntideks, registreerib ehitatavasse majja korteriomandid või seab panga kasuks hüpoteegi oma äritegevuse laenude katteks.

Taolistes olukordades piisaks digitaalallkirjaga kinnistamisavaldusest. Samuti on kaheldav, kas näiteks osaühingu osa müügilepingut peab ilmtingimata notariaalselt tõestama. Kui osaühingu osad on registreeritud väärtpaberiregistris, saab tehingu teha lihtkirjaliku väärtpaberiülekandega ning keegi ei kontrolli tehinguosaliste perekonnaseisu ega tutvusta neile asjaomaste seaduste sätteid. Samaväärselt võiks väärtpaberiregistris registreerimata osade müügi vormistada äriregistri kaudu ning digitaalallkirja abil.

Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme.

Lisateave:EML tegevjuht Õnneli Varend, tel 626 4190