Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Noored emad ja töötud jäävad teise penisonisamba kompensatsioonirahast ilma

Noored emad ja töötud jäävad teise penisonisamba kompensatsioonirahast ilma

Rubriik: Muud

Tänavu alustas riik taas teise samba pensionimaksetega, millest saavad aastail 2014-2017 enam osa inimesed, kes vahepealsel riigipoolsete maksete pausiperioodil ise teise samba maksetega jätkasid. Siiski ei jõua taastunud maksed kõigi vahepeal maksmisega jätkanuteni ning riigi poolt aastal 2014-2017 lubatud kompensatsioonist jäävad ilma kodused emad ja töötud.

Naistele, kes sünnitavad lähiaastatel ja tasusid ise riigipoolse pausi ajal kogumispensioni makseid, on pilt üsna ebamugav. „Kui riigipoolse kompensatsioonimehhanismi kohaselt on vabatahtlikult makseid jätkanud inimestele aastail 2014-2017 riigi poolt lubatud lisada teise samba pensionifondi 4% asemel 6% brutopalgast, siis koduseks jäävad naised saavad riigilt vaid 1% vanemahüvitisest. Töötades keskmist palka (orienteeruvalt 800 eurot) teeninud naise jaoks tähendab see pooleteise aasta jooksul kaotust pensionifondi sissemaksetes orienteeruvalt 1008 eurot, mis 35 aasta pärast võiks pensionifondide tänaseid keskmisi tootlusi arvestades väärt olla pea 8190 eurot ehk ligemale 128 000 krooni. Pikemas perspektiivis tähendab see naiste ja emade seisukohast väiksemat pensioniraha ning paraku ka suuremat vaesusriski eakana,“ nentis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu. „Ka tänased noored emad, kes küll mullu kenasti 2% brutopalgast pensionifondi tasusid, nüüdseks aga lapse sünni järel koduseks on jäänud, jäävad taastunud riigi poolsest 2%-lisest maksest ilma ja saavad vaid kõigile vanemahüvitise saajatele ette nähtud 1-protsendilise makse. Süsteem ei arvesta sellega, kas nad vahepealse pausi ajal ise makseid tegid või mitte ja kohtleb kõiki koduseid emasid võrdselt,“ seletas Suitsu. Ka ei arvata vanemahüvitiselt maha inimese enda makset pensionifondi. Seega ei saa täna vanemahüvitist saavad naised oma teise samba pensionifondi pooleteise aasta jooksul panustada rohkem kui 1% hüvitise määrast, mille riik tasub. Kui noor ema soovib olla kodune kauem kui vaid vanemahüvitise maksmisel perioodil, kaotab ta peale vanemahüvitise lõppu kuni tööleasumiseni üldse õiguse teise samba makseteks, seda olenemata sellest, kas ta vahepeal ise makseid tasus või mitte. See tähendab ka tänastele kodustele vanematele pikemas perspektiivis juba suurema summa kaotamist, kuna alates tulevast aastast taastuvad riigipoolsed 4%-lised maksed teise pensionisambasse. Sarnane probleem puudutab töötuks jäänud või tulevikus jäävaid inimesi, kes vabatahtlikult teise samba makseid pausiperioodil jätkasid: kui nad on kompensatsiooniperioodil ilma tööta, jäävad nad ilma ka riigipoolsetest hüvitismaksetest. Tänased töötud jäävad ilma taastunud riigipoolsest 2%-lisest maksest brutopalgalt, tuleval aastal aga juba 4%-lisest. Pensionisüsteem ei võta arvesse erandeid ja elusündmusi ning lisaks eeltoodud näidetele mõjutab pensionifondi sissemaksete suurust vastavalt positiivselt või negatiivselt sissetulekute tõus või langus nimetatud ajaperioodidel. Näiteks, kui inimene esitas maksete jätkamise taotluse, kuid töö kaotamise tõttu mullu sissemakseid ei teinud, on tal siiski võimalik tööle asudes aastatel 2014-2017 saada suuremas mahus sissemakseid. “Uuringud näitavad, et elanike usaldus pikaajalise kogumise suhtes on madal. Kõik erandid, mille puhul süsteemiga liitunud inimesed tunnevad, et neid ei kohelda paindlikult ja õiglaselt ning antud lubadused ei kehti, kahjuks ei kasvata usaldust, “ nentis Suitsu. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei toimu, kui inimene tööl ei käi ja puudub sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Aastal 2009. peatati riigipoolsed maksed teise samba pensionifondidesse pooleteiseks aastaks. Inimestel ol võimalus selle aja jooksul ise vabatahtlikult makseid jätkata või ka endapoolsed maksed peatada. Neile, kes ise 2% maksetega jätkasid aastatel 2010-2011, lubas riik kompensatsioonimehhanismi – aastail 2014 kuni 2017 maksab riik tavapärase 4% asemel sambasse omalt poolt 6%. Kogumispensioni teise samba sissemakseid jätkas perioodil 1. juuni 2009 kuni 31. detsember 2010 vabatahtlikult üle 200 000 inimese ehk 37 protsendi liitujatest. Käesoleva aasta 31. jaanuari seisuga said vanemahüvitist 17 041 inimest ja töötuna oli arvel 66 810 inimest. Kogumispensioni maksete protsendid 2010-2017 a. Sünniaasta 1942-1954 1942-1954 1955-… 1955-… jätkan ei jätka jätkan ei jätka 2010 2+4 0 2+0 0 2011 2+4 1+2 2+2 1+2 2012-2013 2+4 2+4 2+4 2+4 2014-2017 2+4 2+4 2+6 2+4 Allikas: www.pensionikeskus.ee Sissemaksed pensionifondi ja nende tulevikuväärtus Sissemaksed pensionifondi aastas (€) Sissemaksete väärtus 35 aasta pärast (€) *keskmine eeldatav tootlus 6% Kuupalk (€) Aastapalk (€) 1% 2% + 4% 2% + 6% 1% 2% + 4% 2% + 6% 800 9 600 96 576 768 780 4 679 6 239 900 10 800 108 648 864 877 5 264 7 019 1 000 12 000 120 720 960 975 5 849 7 799 1 100 13 200 132 792 1 056 1 072 6 434 8 578 1 200 14 400 144 864 1 152 1 170 7 019 9 358 *Eeldatava tootluse arvutamisel on kasutatud liitintressi. Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus www.teabekeskus.ee Näide: Jätkamisavalduse teinud noorte emade puudujääv sissemakse pensionifondi. Tööl käies oleksid sissemaksed 2%+6%, kuid lapsega kodus olles on 0%+1%. Kuupalk (€) Aastapalk (€) Puuduv sissemakse pensionifondi 7% periood 1,5 aastat (€) Väärtus 35 aasta pärast (€). *keskmine eeldatav tootlus 6% 800 9 600 1 008 8 189 900 10 800 1 134 9 212 1 000 12 000 1 260 10 236 1 100 13 200 1 386 11 259 1 200 14 400 1 512 12 283 *Eeldatava tootluse arvutamisel on kasutatud liitintressi. Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus www.teabekeskus.ee