Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas ja Raidla ja Partnerid fondi halduskogu esimees Jüri Raidla kirjutavad Äripäeva arvamusrubriigis sellest, et Eesti arengu ja majanduseduga on kaasnenud meilt oodatavas käitumises mitu olulist muutust. Riigi ehituseks hädasti sõbrakätt vajanud Eestilt ootab maailm nüüd teiste abivajajate aitamist. Oleme kohe täiskasvanud - 15aas-tane Eesti peab vastutuse võtmiseks hoolega valmistuma. Kas aga tahame-oskame aidata-anda?

Andmine on uus oskus, mida peame veel õppima. Esmalt, kuidas anda kodus, siis ka kaugemal. Eeskuju on tähtis, veel enam andmise kultuuri soosimine.

Eesti seadused kahjuks andmist ei väärtusta. Vahel on andja lausa kahtlusalune - mis on tema tegelik motiiv?

Riigi suhtumine annetamisse meenutab Ita Everiga peaosas "Igihaljast vaatemängu", kus tekkis küsimus: "Kui Sibul otsib Sellerit, on selles midagi kahtlast?" Ei ole. Reeglina ei ole. Meil on võimalus teha 5% ulatuses sissetulekuist (kust teised tulumaksuvabad mahaarvamised juba tehtud) annetusi ja saada maksusoodustust, kuid see on piiratud 50 000 krooniga. Kel on eluasemelaen ja peres koolituskulusid, millelt saab tulumaksu tagasi, ei pruugi annetuselt tulumaksu tagasisaamiseks enam "limiiti" jääda.

Sageli annetatakse ka tagasisaadud tulumaksu. Küsimus pole rahas. Raha tuleb ja läheb, heategu jääb. Tuleb tunnistada, et annetustele tulumaksusoodustuse kehtestamine piiratudki mahus aitas Eestis annetamise kultuuri kujunemisele oluliselt kaasa.

Inimesed hakkasid mõistma, et andmine on tähtis.Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3774/arv_kolumn_uus_377401.htmlAnnetamisest ja maksudest saad lähemalt lugeda EML 2006. a aprillikuu ajakirjast MaksuMaksja: http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/category.php?categoryid=41