Ministeeriumid esitasid hulga ettepanekuid avaliku teabe seaduse muutmiseks, millest ilmneb laialdane soov piirata avalikkuse ligipääsu teabele ning laiendada võimalusi dokumente huviliste eest sulgeda. Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutovi sõnul oli 2001. aastal loodud avaliku teabe seadus väga hea, kuid seda on aasta-aastalt lõhutud ja nüüd kasutatakse seda varjamiste põhjendamiseks.

ERR on aastate jooksul korduvalt käsitlenud liigse salastamise suundumust ametkondades. Nimelt näeb seadus ette, et üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele peaks olema võimalik kõigil inimestel ligi pääseda. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et avaliku teabe avalikkus peaks olema reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.

Riigikontrolör Janar Holm pidas kolmapäeval riigikogu ees ettekande riigikontrolli aastaaruande kohta, kus ta muu hulgas puudutas ka dokumentide salastamise teemat.

"Karikatuurseid näiteid selle kohta, kuidas dokumendid kaetakse pikkadeks aastateks asutusesisese kasutamise piirangu templiga, oleme palju kuulnud," sõnas ta. "Oleme saanud isegi riigikogu liikmetelt pöördumisi, kus soovitakse andmeid lepingute ja dokumentide kohta, millele ei ole riigikogu liikmetele juurdepääsu antud. Arusaamatutel põhjustel."