Julia Laffranque, Riigikohtu kohtunik, Euroopa õiguse ühenduse president ja Euroopa Liidu õiguse dotsent, kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et Euroopa Liidu liikmelisusega on Euroopa Liidu õigus muutunud Eestile paratamatuks ning Euroopa Liidu õigust on vaja tunda, et seda võimalikult hästi ja Eesti inimestele kasulikult rakendada.

Lisaks isikute õiguste teadvustamisele tuleb Eesti riigi esindajatel aktiivselt osaleda Euroopa Liidu õigusloomes, et ära hoida meie riigile ja inimestele ebasoodsaid otsustusi. Euroopa Liidu tasandil vastuvõetud õigus kuulub rakendamisele Eestis meie ametivõimude ja muidugi ka kohtute poolt, kui lõpplahendus saavutatakse alles kohtuprotsessiga. On endastmõistetav, et kohtulahendite puhul on Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine hädavajalik. Kui vaadata Riigikohtu praktikat, võib selgelt eristada kaht valdkonda, kus Euroopa Liidu õigus on siiani enim rolli mänginud ja küsitavusi tekitanud.

Need on esiteks üleliigse laovaru tasuga seotud vaidlused ja teiseks kohtuasjad, mis on võrsunud põllumajandustoetuste taotlustest. Kui esimene teema on loodetavasti mööduv problemaatika, sest tegemist nn üleminekuregulatsiooniga, mis puudutas Eesti astumist Euroopa Liitu, siis põllumajandustoetustega seotud kaebused tõusevad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA-le) toetustaotluste esitamise perioodil iga kord taas päevakorda. Euroopa Liidu õiguse tõlgendamiseks küsis Riigikohtu halduskolleegium esimese Eesti kohtuna ka Euroopa Kohtult eelotsust. Nimelt tekkisid Riigikohtul kahtlused, kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas see, et Eesti muutis toetusperioodi keskel toetustaotlustele esitatavaid nõudeid, põhjendades seda peamiselt sellega, et toetuste eraldamiseks planeeritud raha sai otsa.

Kuigi Euroopa Kohtu seisukohta küsiti juba eelmise aasta mais, ei ole siiani vastust tulnud. Kui küsimust saab lahendada oma jõududega, on Riigikohus seda seni ka teinud, selgitades Euroopa Liidu õiguse printsiipe ja püüdes vastuolusid leevendada. Mis puutub üleliigse laovaru tasust võrsunud vaidlustesse, siis on neid Eesti kohtutes hetkel üle paarikümne. See tõsiseltvõetav arv annab tunnistust valdkonna keerulisusest ja problemaatilisusest.

Hetkel on selles vaidluses kohtuasjad peatatud, et oodata ära Euroopa Kohtu eelotsust. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4112/arv_kolumn_uus_411201.html