Värske MaksuMaksja on fookusesse võtnud erinevad vajakajäämised Eesti seadustes, jäädes seisukohale, et alati on võimalik kõike veel paremini teha. EML juhatuse liige Lasse Lehis analüüsib, kas Maksu- ja Tolliameti uus poliitika kodanike maksukuulekuse kasvatamisel hilise tulumaksutagastuse näol on ikka sihipärane. Tekib küsimus, miks üldse on välja mõeldud süsteem, kus nii palju inimesi peab tulumaksu tagasi küsima. Nagu artiklist selgub, on võimalusi olukorda parandada mitmeid.

Näiteks võiks laste eest antava tulumaksutagastuse asemel lihtsalt suurendada lapsetoetust. EML ongi juba saatnud Sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada vastav seaduseelnõu.

Lisaks kirjutab Lasse Lehis pakendiettevõtjatele muret tekitavast küsimusest: kas pakendiettevõtja saab korraga anda teatud materjalikoguste osas kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile ja mingis osas koguda neid ise, ning kuidas sel juhul jaguneb risk ja vastutus ning millistele nõuetele peab isekogumine vastama, et seaduses toodud tingimused oleksid ka sisuliselt täidetud. EML on seisukohal, et õiguskindluse tagamiseks oleks mõistlik pakendiseadust täiendada ning esitas Riigikogu keskkonnakomisjonile ka vastavasisulise ettepaneku. Veel tutvustab ajakiri kirjavahetust Maksu- ja Tolliametiga ning Tööinspektsiooniga teemal, kuidas piiritleda lähetust välismaal töötamisest.

Tuleb välja, et kui Eesti ettevõtja registreerib välismaal filiaali ja sõlmib filiaali nimel oma töötajatega uue töölepingu välismaal töötamise ajaks, siis ei saa enam töötajatele maksuvabalt päevaraha maksta.Advokaadibüroo MAQS advokaat Kaido Künnapas arutleb, kuidas sätte sõnastus, millega maksuhaldurile on antud õigus halduskohtu kaudu seada varale areste ja teha muid täitetoiminguid olukorras, kus rahalist maksunõuet või kohustust ei ole maksuhaldur veel määranud, võimaldab sätte laialdast ja kontrollimatut kohaldamist.EML jurist Hiie Marrandi annab ülevaate kohtuasjast, mis puudutas aktsiate võõrandamist aktsionäri ainuomandisse kuuluvale osaühingule pärast seda, kui oli selge, et aktsiad tuleb peatselt võõrandada kolmandale isikule. Üldsegi mitte ootuspäraselt asus Riigikohus selles asjas seisukohale, et määrav ei ole, et aktsiad oleks üle antud mitterahalise sissemaksega, vaid majandusliku tõlgendamise põhimõtte rakendamise õigustamiseks tuleb hoopis hinnata, kas aktsionär sai äriühingust tulu kuidagi varjatult kätte. Selle kohtuasja teeb huvitavaks ka asjaolu, et isik, kelle maksukohustuste üle vaieldakse, on juba aastaid tagasi siit ilmast lahkunud.Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Cerlin Pesti tutvustab valitsuse heakskiidu saanud ja Riigikogu menetlusse saadetud uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Selle eesmärgiks on luua selgus ametnike palgasüsteemis, nimelt suurendada läbipaistvust, tagada töötasude võrreldavus asutuste vahel ning anda juhtidele suurem vastutus asutuste palgasüsteemide kujundamisel.Lisateave:MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berkotelefon 626 4196, 53035 007margit@maksumaksjad.ee