Maksuhaldur valis jaanuaris välja 1000 kõrge ümbrikupalga riskiga äriühingut, millele saadeti märgukirjad maksukäitumise muutmiseks. Maksude maksmist parandas 46% kirjasaajatest.

2008. aasta jaanuaris saatis Maksu- ja Tolliamet kirjad 1000 ettevõttele, milles teavitati äriühinguid sellest, et amet tuvastas nende puhul kõrge ümbrikupalkade maksmise riski. Uudse meetmena saadeti märgukirjad ka 2000 selliste ettevõtete töötajale.

MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul saab märgukirjade esialgsete kokkuvõtete tulemusel tõdeda, et tuhandest väljavalitud ettevõttest parandas oma maksukäitumist 46 protsenti, 43% ettevõtetest kirjadele ei reageerinud ning olukord halvenes 8% ettevõtetest. Erinevatest meetoditest osutus efektiivseimaks variant, kui kiri saadeti nii ettevõttele kui ka tema töötajatele - sellistest ettevõtetest parandas end 56% ning kirjale ei reageerinud 36%. Kirja said 126 ettevõtet ja vähemalt 3 tema töötajat. “Märgukirjade saatmise puhul on tegemist olulise meetmega Maksu- ja Tolliameti kontrolli tegevussuunas ning mitteametlike palkade maksmise tõkestamisel,” selgitas Veermäe, kelle sõnul mõjub ümbrikupalkade maksmine laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale ning pärsib iga ühiskonnaliikme heaolu.

Veermäe sõnul on maksuhalduri eesmärk maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval maksuseaduste rikkumise ennetamine. Erinevate äriühingute puhul tuleb maksuhalduril ümbrikupalkade probleemile läheneda erinevalt. “Märgukirjade saatmisega annab maksuhaldur esmalt isikuile endile võimaluse oma deklaratsioone parandada. Isikute suhtes, kes kirjale ei ole reageerinud, võetakse lähiajal kasutusele ka kontrollimeetmed,” toonitas Veermäe.

Senise 4 kuuga on kirjade tulemusena riigile laekunud 10 miljonit lisakrooni. Maksuhalduri hinnangul jääb jaanuaris luubi alla võetud 1000 ettevõtte puhul kokku riigieelarvesse laekumata ligi üks miljon krooni päevas. Maksu- ja Tolliamet saatis jaanuaris 1000-le ettevõttele märgukirjad, milles informeeris neid töötajatele tehtud väljamaksete madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna ja tegevusala keskmistega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele. Ettevõtetel soovitati üle kontrollida raamatupidamise ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused.

2000 füüsilisele isikule saadetud teavituskirjas juhtis maksuhaldur isikute tähelepanu sotsiaalsetele garantiidele ja tõi välja, mida isik kaotab, kui saab ümbrikupalka. Maksuhaldur lähtus ümbrikupalga riskide hindamisel ettevõtte poolt tehtud väljamaksete võrdlusest teiste samas piirkonnas ja samal alal tegutsevate äriühingutega. Samuti analüüsib MTA olemasolevate andmete alusel isikute eluviisi vastavust neile tehtavatele väljamaksetele ja maksukäitumisele. Loe MTA pressiteadet: http://www.emta.ee/?id=24233&tpl=1026