Hannes Danilov, Eesti Haigekassa juhatuse esimees, kirjutab Äripäeva arvamusküljel sotsiaalmaksule lae seadmisest ja sellega kaasnevast.

Mõnda aega on ringelnud Reformierakonna ettepanek kehtestada sotsiaalmaksuga maksustatavale palgale ülempiir. Ettepaneku sisu seisneb selles, et kõik töötajad, kelle aastatulu on mingist summast suurem, maksaksid sotsiaalmaksu vaid selle summa ehk näiteks 250 000 krooni pealt. On arusaadav, et kõik ettevõtjad hääletasid kahe käega ettepaneku poolt, kuna maksude vähenemine on nende vaatevinklist alati tervitatav. Ettepanekul on aga veel kaks aspekti, mida pole käsitletud.

Need on selle otsuse tulemusena tekkiv rahapuudus pensioni- ja haigekassas ning solidaarsuse vähenemine meie inimeste vahel. Raha ei ole küll selle loo teema, kuid võib öelda, et avaliku sektori kulutuste vähendamine on illusioon, kontrollida saab ainult kulutuste kasvu kiirust. Solidaarsuse mõistet on Eesti ühiskonnas vähe käsitletud. Solidaarsuseks nimetatakse suhet inimeste või inimeste gruppide vahel, mille kaudu väärtustatakse kollektiivseid huve individuaalsetest huvidest rohkem.

Tervishoius mõistame solidaarsuse all seda, et tervishoiusüsteemi rahastamisel lähtutakse inimeste maksevõimest, mitte tegelikust vajadusest teenuseid tarbida. Töötav elanikkond katab makstava ravikindlustusmaksu kaudu nii laste kui ka pensionäride ravikulud. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4120/arv_kolumn_uus_412001.html Loe ka: Erki Uustalu. „Pool rehkendust kah asi“ Loe samal teemal ka 2008.

aasta ajakirja MaksuMaksja juuni-juulinumbrist. Martin Huberg. Sotsiaalmaksule "piiri panemas".