Taavi Veskimägi kirjutab laupäevase Õhtulehe arvamusküljel, et vaesust ei ole võimalik ümber jagada ja ainuke mõistlik käitumisviis kriisis on seada suu sekki mööda. Üle võimaluste elamine lõpeb pankrotiga. Kui üldine heaolu kukub 2010. aastaks 2005.–2006.

aasta elatustaseme kanti, siis ei saa riik poole rohkem kulutada.

See pole võimalik ilma praegustelt töötajatelt nende töövilja enam ära korjates või võla kaudu kõrgema maksukoormuse panemises tulevastele põlvedele. Lõpuks tuleb meil või meie lastel maksta kinni lisaks isiklikele võetud kohustustele ka riigi võlad. Seega ei ole võimalik tulevikule mõeldes ignoreerida riigi olukorra suhtes ebaadekvaatset kulupoliitikat.Kuidas saab näiteks rääkida maksude tõstmisest olukorrast, kus reedel statistikaameti poolt avalikustatud töötleva tööstuse toodangu number näitas järjekordselt tugevat 36protsendilist langust võrreldes eelmise aasta aprilliga, viies meid tagasi 2003.

aasta tasemele. Eksport vähenes võrreldes eelmise aasta aprilliga ligi 40% ja siseturul toimus umbes 30% kukkumine.Loe täpsemalt: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=331578