Jürgen Ligi kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et Reformierakonna 1994. aasta programm rääkis ettevõtte tulumaksu kaotamisest. Oli arusaam, et heaolu looja tulumaks pärsib majandust, konkurentsis investeeringute pärast on mittemaksustamine Eestile kaalukas argument. Mida polnud, oli tehniline lahendus ja poliitiline toetus.

Konkurendid kirjeldasid ideed võimatuna.

Seda ei kannatavat eelarve, EL ega õiglus, see tähendavat maksuparadiisi ja ettevõtjate mittesihipärast rahakasutust. Tõestasime, et maksuparadiisi tunnustega ei käi see kokku - aruandlus on avalik, majandustegevus reaalne ja mitteresidente ei eelistata. Eelarve kaotuse tõlkisime maksukoorma vähendamiseks, mis aja jooksul ka riigile rohkem sisse toob. Kaasamõtlejate vähesuse tõttu lõigati eksrahandusminister Heiki Kranichi köögilaual kehtinud seadusest provokatiivselt välja maksustamiseks vajalikud sätted, ja kirjutati sisse, et ettevõtlustulu ei maksustata.

Aga reaalsus on keeruline, põhimureks jäi, kuidas saada üle minupere-äriühinguist, mis hakkavad maksuvabalt katma ettevõtja isiklikke arveid, aga riigi ettevõtmistesse ei panusta. Lõpuks tellis erakond idee vormistamise Lasse Lehiselt, keda teadsime kui Keskerakonnale astmelise tulumaksu eelnõu kirjutanut. Tundus, et uus töö oli talle eelmisest südamelähedasem. Tagantjärele on isegi kummaline, et meie geniaalne idee tema geniaalselt loogilist lahendust varem ei leidnud.

Eelnõu tõmbas piiri ettevõtte ja inimese rahale, võttis firmadelt stiimulit tulusid paradiisisaarte ja kuludega varjata, lõi valikuvõimaluse, kas võtta tulu ja hüved ettevõttest välja või kasutada raha selle tarbeks maksu maksmata. Piirangud raha kasutamisele ettevõtte heaks teeb see lähenemine mõttetuks. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3943/new_eri_artiklid_394308.html Tutvu tulumaksuseaduse muudatustega siit.