Täna on Riigikogus arutusel 2009. aasta teise lisaeelarvega seotud seadusemuudatuste pakett ning ühe muudatusena pannakse hääletusele ettepanek tõsta juba 1. juulist käibemaksu 20 protsendini. Eesti Maksumaksjate Liit kutsub koalitsioonierakondi üles loobuma sellest ettepanekust.

Niivõrd oluline maksumuudatus nii lühikese etteteatamisajaga läheks selgelt vastuollu õiguspärase ootuse põhimõttega ning on suure tõenäosusega põhiseadusevastane. Võimaliku seadusemuudatuse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jääksid vaid mõned päevad.

Juba korralduslikult tekitaks nii kiire käibemaksutõus Eesti majanduses täieliku kaose. Eelmine käibemaksutõus leidis Eestis aset rahareformi ajal 1992. aastal, kui suurem osa arvetest kirjutati käsitsi või trükimasinal.

Aastal 2009 tähendab käibemaksu määra muutus aga kõikide kassasüsteemide, kliendihaldustarkvara ja raamatupidamisprogrammide ümberseadistamist, mis tihti on võimalik vaid ettevõtteväliste spetsialistide abil. Tuletame Riigikogu liikmetele meelde, et suvisel ajal on ka paljudel raamatupidajatel ja IT töötajatel “istungitevaba periood”. Samuti tekitaks kiire käibemaksumäära muutus õiguslikke vaidlusi. Paljudes lepingutes ja hinnapakkumistes on toote hind kokku lepitud või fikseeritud lõppsummana, mis sisaldab käibemaksu ja seda summat ei saa ühepoolselt muuta.

Nii võib juhtuda, et kauba või teenuse pakkuja peab käibemaksutõusu oma arvelt kinni maksma ning läheb selle tulemusena pankrotti. Kindlasti tekib arvukalt kohtuvaidlusi lepingute tõlgendamise ja hinna muutmise võimaluste üle. Kuna kavandatav käibemaksutõus muudab kümnete tuhandete ettevõtete igapäevast töökorraldust, siis on võimalik nii mastaapset muudatust jõustada vähemalt pooleaastase etteteatamisajaga. Maksumaksjate liit on jätkuvalt seisukohal, et käibemaksutõus on ka sisuliselt vale valik.

Käibemaksu tõstmine ei too riigile loodetud 800 miljonit lisakrooni, vaid pigem vähendab veelgi nii käibemaksu kui ka muude maksude laekumist tänu käivete ja tarbimise vähenemisele, töökohtade kaotusele ja kasumite kokkukuivamisele. EML soovitab pigem panna rõhku meetmetele, mis aitaksid ohjeldada viimasel ajal ähvardavalt kasvanud salakaubandust, ümbrikupalkade maksmist ja maksuvõlgadest kõrvalehoidumist mitmesuguste “professionaalsete likvideerimisteenuste” kaudu. Lisateave: EML pressiesindaja Margit Berko, telefon 626 4196, 53 035 007, margit@maksumaksjad.ee