Viimases kultuurilehes Sirp on Valle-Sten Maiste intervjuu Eesti tuleviku-uuringute instituudi juhi Erik Tergiga. Valitsuse juhterakond on meid õpetanud, et õnn on madalates maksudes. Sellisel juhul oleme ise ettevõtlikumad ja teenimishimulisemad, meil on rohkem valikuvõimalust ja vabadust ning meelitame investeeringuid ligi. Siiski on piinlik vaadata, kuidas tervishoidu ja teadust peetakse sedavõrd väheoluliseks, et nende rahastamine hoitakse läbi aastate Euroopa viletsaimal tasemel ning keerulistel aegadel ähvardatakse nende valdkondade osa sageli üksikute kärpepakettide näol veelgi vähendada.

Kerkib küsimus, miks peab meie maksukoormus olema üle paarikümne protsendipunkti väiksem kui näiteks Põhjamaadel? Milline imerelv see madal maksutase siis ikkagi on?

Erik Terk: Seda teemat tuleks vaadata n-ö mõlemast otsast. Maksukoormuse tõstmine hüppeliselt Põhjamaade tasemele ei ole kindlasti ei otstarbekas ega ka mõeldav. Me ei saa mängida sama mängu naabritega, kelle arengutase erineb meie omast vägagi.

Avatud maailmas ja majanduses on maksukonkurents objektiivne nähtus, me peaksime oma maksutaset vaatama natuke laiemal foonil kui võrdlustes Põhjamaadega ja isegi Euroopa Liiduga.See tähendab, et peame ennast võrdlema maadega, kellega me majanduse osas konkureerime, kellega me oleme konkurendid investeeringute, tootmise, ekspordi jne osas. Maadega, kellega meil on sarnane arengutase ja kes ei pruugi olla meie naabrid. Maksukonkurentsis on küll võimalik positsioneeruda halvemini või paremini. Kui tahame paremini elada, võime loobuda konkureerimisest nn odavate maade toodetega, spetsialiseeruda keerukamale ja kallimale.

Aga seda ei saa teha päevapealt. Meie üldine tase, sh haridustase ja tehnoloogiline võimekus peab selle välja kandma. Kokkuvõttes väidan, et oma maksutasemelt, mida saab võrrelda Portugali, Iirimaa ja enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa maadega, asume enam-vähem õiges tsoonis. Samuti ei saa Eestit võrrelda Hiina, Singapuri jt selliste riikidega ja arvata, et saab, ega langetada üldist maksutaset paariteistkümne protsendini SKTst, kuna sotsiaalteemale lähenemise ja perekonnaliikmete ülalpidamise kultuur jms on neil maadel täiesti teistsuguneLoe täpsemalt: http://www.sirp.ee/index2.php?option=content&task=view&id=7555