Maksu- ja Tolliamet tuvastas käesoleva aasta I kvartalis maksukontrolli tulemusel ligi 850 miljoni krooni ulatuses tasumata makse. Peamisteks rikkumisteks olid juriidiliste isikute puhul arvetevabriku teenuste kasutamine ning fiktiivsete arvete kasutamine. Füüsiliste isikute puhul oli peamiseks rikkumiseks kinnisvara ning aktsiate võõrandamisest saadud tulu deklareerimata jätmine.

Samuti väljastas amet esimeses kvartalis üleliigse laovaru tasu seaduses alusel uued üleliigse laovaru teated ning tuvastas juhtumid, kus üleliigne laovaru oli jäetud deklareerimata. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et amet paneb jätkuvalt rõhku riskianalüüsi tõhustamisele, et kontrolli satuksid ainult need ettevõtted, kus maksurisk on suur.

"Võib öelda, et 90 protsenti aasta algul läbiviidud kontrollidest tuvastasid sama riski, mille tõi esile ka ameti riskianalüüs," lisas Veermäe. 2007. aastal suunab maksuhaldur jätkuvalt suurema osa tähelepanust käibemaksu kontrollile, seda nii käibemaksu registri korrashoiu osas kui ka fiktiivsete arvete kasutajate kontrollimisel. Suuremateks riskisektoriteks käibemaksupettuse osas on jätkuvalt ehitus, mets, jae- ja hulgikaubandus.

Sinna suunab amet ka oma põhitähelepanu. Selleks, et anda äriühingutele võimalus kontrollida üle oma maksuarvestus ja vabatahtlikult parandada maksudeklaratsioonid, saadeti I kvartalis arvevabrikute teenuse kasutajatele 205 märgukirja. Nende suhtes, kes vabatahtlikult parandusi sisse ei vii, on kas alustatud või alustatakse maksukontrolli. Egon Veermäe sõnul on eesmärgiks jõuda kõigi arveveskite teenust kasutavate isikuteni ja lõpetada ebaaus konkurents.

"Fiktiivsete arvete kajastamine ettevõtte raamatupidamises loob ebaausatele ettevõtjatele konkurentsieelise ausate ettevõtjate ees," ütles Veermäe. Seoses kinnisvarasektori olulise kasvuga on amet oma kontrollitööga suunanud tähelepanu vastava sektori maksukuulekuse tõstmiseks. Maksu- ja Tolliamet saatis käesoleva aasta jaanuaris 328-le kinnisvara sektoris müügi- või vahendustegevusega tegelenud suurima maksuriskiga füüsilistele isikutele kirja, kus palus üle kontrollida nende poolt eelnevatel aastatel maksuhaldurile esitatud andmed ning vajadusel teha vastavad parandused. Selle tulemusel parandas andmeid ligi 15 protsenti kirja saanud isikutest, riigieelarvesse laekus lisaks kolm miljonit krooni.

Lisaks on 119 isiku suhtes, kes ei reageerinud märgukirjale ega parandanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alustatud maksumenetlustega. Kontrolli osakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on olulise tähtsusega 20. märtsil sõlmitud koostöölepe Maksu- ja Tolliameti ning Autoettevõtete Liidu vahel, mis väljendub eelkõige selles, et liit hakkab ausa konkurentsi tagamiseks ise kontrollima oma liikmete maksukäitumist, milleks liidu liikmed on andnud ka sellekohase nõusoleku. Aasta II kvartalis on amet seadnud eesmärgiks jätkata võitlust arveveskite teenust kasutanud ettevõtetega, samuti jätkuvad kontrollid kinnisvarasektoris ja suurendatakse kontrolle hulgikaubanduses.

Loe MTA pressiteadet: http://www.emta.ee/?id=5492