Anne Oja kirjutab Äripäev Online`is, et maksuameti andmetel on nad täiendavasse kontrolli võtnud 25 000 tuludeklaratsiooni. Umbes 18 000 juhul tuleb ette näidata eluasemelaenu ja -ostumüügilepingud.

Möödunud aastal jättis maksu- ja tolliamet 11 500 inimesele tagastamata 38 miljonit krooni tulumaksu. "Enamuse sellest summast moodustasid valesti deklareeritud kodulaenu intressid," märkis ameti peaspetsialist Priit Rum. Tagastamata summa moodustus nii ehitusseaduse raamidest väljunud kodulaenude intressidest kui ka juhtumitest, kus laenuvõtja ise ostetud korteris ei elanud või oli võtnud laenu korteri maksumusest rohkem."Maksuametil on vahel kummalised seaduste tõlgendamised," kurtis anonüümseks jäänud Äripäeva lugeja, "näiteks elukoha parandamise intresside osas.

Nad tõlgendavad meelevaldselt ehitusseadust, lugedes õigeks ainult ehitusloa alusel tehtavaid kulutusi." Lugeja lisas, et ehitusseadusele viidates napsab maksuametnik väikeehitisele võetud laenu intressi, ehkki ehitustöödeks oli võetud kirjalik nõusolek. Selle üle, kuidas tagastada tulumaksu eluasemelaenu intressidelt, on varemgi vaieldud. Maksuameti hinnangul kogu intressi ulatuses tulumaksu tagasi ei saa, kui osa eluasemelaenust kulus notari-, maakler- ja laenulepingu tasudele. Räägitud pole aga sellest, et pikkade aastate jooksul kulutasid koduostjad osa laenu soetatud eluaseme remondiks, mille käigus muudeti korterite planeeringut või küttesüsteemi, kerkisid kuni 60 ruutmeetrised saunad, aiamajakesed, garaažid või kuurid.

Sellistele töödele nõuab ehitusseadus projekti ja ehitusloa asemel kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ka korteri planeeringut ja küttesüsteemi muudetakse teatud piirini projekti ja ehitusloata, selleks tuleb hankida korteriühistu juhatuse kirjalik nõusolek. Niisugused asjad ehitusregistris ei kajastu, ehkki raha kulub kõvasti. Loe meditsiinilisest protseduurist täpsemalt: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f01c8563-3b39-4d3b-8148-f148fb4081b7