Värske ajakirjanumber pöörab rohkem tähelepanu nendele meetmetele, mida riik on viimasel ajal rakendanud või kavatseb rakendada maksupettuste tõkestamiseks.

EML vanemjurist Martin Huberg kirjutab kahes artiklis vedelkütuse turul toimuvatest käibemaksupettustest ning järjekordsetest ebaõnnestumistest nende pettuste tõkestamisel. Esimeses artiklis tuleb juttu sellest, et Riigikohus tunnistas osa kütusekäitlejatelt tagatise nõudmise reegleid põhiseadusevastaseks ja kehtetuks ning Riigikogus on menetluses eelnõu, millega soovitakse kohtulahendis välja toodud probleemid lahendada. Ühed tagatise määramise kriteeriumid kaovad, teised aga võivad karmistuda. Teises artiklis kirjutab Martin Huberg sellest, et eelmisel aastal vastu võetud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muudatused lõpetasid küll suurema osa maksupettustest, kuid mõne aja möödudes tekkisid uued „skeemid“, sest tuli välja, et seadusemuudatuse tegijad olid mõned võimalused kahe silma vahele jätnud.

EML juhatuse liige Lasse Lehis kommenteerib Rahandusministeeriumi ideed hakata töötajaid maksuametis registreerima ning tuletab ajaloost meelde mõningaid sarnaseid meetmeid, mis osutusid üsna pea kasututeks või põhiseadusevastaseks. Autor tuletab meelde, et pelgalt seadusemuudatusega maksupettuste vastu ei võitle. Vaja on ka maksuametnike tööd, kuid mitte ausate maksumaksjate, vaid maksupetturite kallal. EML jurist Hiie Marrandi tutvustab Riigikohus otsust töölepingu vaidluses, kus kohus kinnitas, et töötaja on töölepingulises suhtes tavaline tarbija ning talle peavad seetõttu laienema samad õigused, mis võlaõigusseaduses on tarbijale ette nähtud.

Selles kohtuvaidluses peeti silmas eelkõige töötaja kaitset tööandja kasutatud ebaõiglaste tüüptingimuste eest. Martin Huberg tutvustab kohtukaasust sellest, kuidas üliõpilane tõi Rootsist Eestisse uue ja kalli auto, kuid jättis Eesti riigile käibemaksu tasumata. Uue transpordivahendi soetamise kohta kehtivad kõikides EL liikmesriikides erireeglid, mille kohaselt peab auto soetaja tasuma oma koduriigis käibemaksu ka siis, kui soetaja ei ole käibemaksukohustuslane ega piiratud käibemaksukohustuslane. Lasse Lehis tutvustab muudatusi Maksu- ja Tolliameti töökorralduses.

MTA kavatseb kaotada kõik oma regionaalsed üksused ning minna üle valdkonnapõhisele mudelile, mis tähendab, et mis tahes kohas töötav ametnik saab oma valdkonnas pädevuse kogu Eesti territooriumil. Selleks muudetakse ka maksukorraldust seadust. EML jaoks valmistas muret vaid see, ega edaspidi hakata maksumaksjaid ühest Eesti nurgast teise jooksutama. Meie ettepanekutele vastu tulles täiendati seadust sätetega, mis võimaldavad ametnikul toiminguid teha „väljasõiduistungina“ teises piirkonnas asuvates ametiruumides või kasutada maksumaksjalt ütluste võtmiseks muid tehnilisi vahendeid.

Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berkotelefon 626 4196, 53035 007