Tegevuspõhine riigieelarve ei sobi Eesti põhiseaduslikku raamistikku, sest see tuleb kaheparteisüsteemiga riikidelt ning Eesti valitsemiskorras peavad kulud olema kõigi jaoks selgelt seaduses välja toodud, ütles õiguskantsler Ülle Madise riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil.

"Õiguskantsleri vaatenurk on põhiseaduslikkuse vaatenurk ja ma rõhutaksin kohe alguses, et küsimus on selles, kuidas minna eelarve baasseadusega edasi niiviisi, et see vastaks kõige paremini põhiseaduse mõttele, et see annaks riigikogu liikmetele need võimalused, mis põhiseaduse järgi neil peaksid olema ja samal ajal võimaldaks ka innovatiivset ja mõistlikku riigi finantsjuhtimist," ütles Madise.

Madise nentis, et kui aastal 2021 esitatud aasta riigieelarve oli väga õhuke ja sisuliselt täiesti lahti kirjutamata, siis aasta-aastalt on kirjutatud eelarvet rohkem lahti. "Ja niisuguse eelarve riigikogule esitamises on osalised olnud kõik praegu riigikogus esindatud fraktsioonid, nii, et siin ei ole ka mingit poliitilist vastandust, mis võiks innustada kedagi süüdistama või hoiduma võimalikest parandustest tulevikus," märkis ta.