Ehkki seadus seab maamaksu tõstmisel ette piiri 10 protsenti aastas, võib see maaomaniku tegelikkuses makstavat summat märksa suuremal määral kergitada, sest protsent arvutatakse maamaksust, arvestamata maksuvabastusi ja isikust sõltuvaid maksusoodustusi.

Maaomanik, kelle maksusummaks arvestati mullu 180 eurot, sai tänavu teate 240-eurose maksusumma kohta. Seadus ütleb, et maamaks ei tohi tõusta rohkem kui 10 protsenti aastas, mistõttu tekitas 33 protsenti kerkinud summa maaomanikus imestust.

Maksuameti kinnitusel on kõik tegelikult korrektne. MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp ütles ERR-ile, et selle aasta maamaksu arvutamisel on esimeseks tehteks maa tänase väärtuse ja vastavale maa sihtotstarbele kehtiva maksumäära korrutamine. Saadud korrutise tulemuse puhul kehtib kaitsemehhanism, kui see summa on rohkem kui 10 protsenti suurem eelmise perioodi ilma vabastuste ja soodustusteta maamaksusummast.

"Seega välja tuleb arvutada ka vana, 2001. aasta hindamistulemuste alusel kehtinud maa väärtuse ja 2023. aasta maksumäärade korrutis ning võrrelda seda korrutise tulemust 2024. aasta maa väärtuse ja maksumäära korrutise tulemusega," selgitas Parksepp, kelle sõnul on maksuameti kodulehel selleks olemas ka näidisarvutus.