Lõppev aasta kujunes Eesti majandusele keeruliseks ning meie majandus on langenud seitse kvartalit järjest. Kuni kriis ei pöördu, ühiskonnas ebavõrdsus suureneb.

Mööduva aasta alguses ootasid kõik pööret, et kole 2022. aasta jääks seljataha, et ettevõtjad saaksid oma uuenenud tarneahelad tööle, et majandus saaks uuesti kasvama, et inflatsioon kaoks ja energiahinnad oleksid mõistlikumad. Tegelikkus kujunes sarnasemaks surmatantsuga – küll mitte iga uudis ei olnud halb, kuid piisava regulaarsusega tuli kas halbu või väga halbu uudiseid meie majanduse käekäigust.

"Ega siis ühe ebameeldiva komponendi või probleemiga tavaliselt ju kriisi esile ei suudeta kutsuda, selleks peab ikkagi neid olema natuke rohkem kui üks. Ja antud hetkel nad on lihtsalt siin meie territooriumil kokku saanud. /.../ Ida-läänesuunaline transiit oli arvestatav majandusharu, seda ei ole ja seda ei tule. Turismis olid omad asjad, mida ei ole ja mida järgnevatel aastatel ka ei tule ja nii edasi," rääkis kaubandus-tööstuskoja juht, Nordeconi suuromanik Toomas Luman.