Euro tuleku eel kärbiti korraga eelarvet suurusjärgus, mis vastaks praegusele eelarvedefitsiidi protsendile – 2009. aastal oli kärpe suurus lausa üheksa protsenti SKP-st, ütles toonane rahandusminister Jürgen Ligi. Praegu soovitav kärbe on vaid 0,4 protsenti ja isegi selle läbiviimine on Ligi sõnul keeruline, sest valitsuskoalitsioon ei ole tegus.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et juba enne jaanipäeva võetakse vastu negatiivne lisaeelarve suurusega 175 miljonit eurot. Te olite 2008-2009 toonaste suurte riigieelarvekärbete üks autoritest. Kui realistlik on 175 miljonit eelarvest maha nüsida?

See on komakoht võrreldes sellega, mida me tegime 2008. Toona ju samamoodi kevadel selgus, et raha ei laeku. Tookord oli muidugi olukord teine, meil oli tegus koalitsioon ja oli ka selge eesmärk eurokriteeriumit täita.

Aga 2008. aastal krokodillide komisjon kärpis suurusjärgus neli-viis protsenti SKP-st, mille võrra eelarvet parandati. Need ei olnud küll kõik vähendamised, vaid ka kulutuste kasvu äralõikamised.