Täna toimunud ettevõtete tulumaksu uuringu tutvustamisel ütles rahandusminister Jürgen Ligi: „Uuringu tulemused vastavad väga suures osas sellele ideele, mida me seadust vormides olime püstitanud. Eesmärkideks seadsime investeeringute kasvu, laenukapitali sõltuvusest vähenemise, läbipaistvama aruandluse ja tööjõutootlikkuse kasvu. Kuigi 12 aastat tagasi ei oodanud keegi sellist majanduslangust, tõestab uuring, et loodud süsteem oli ettevõtetele suur leevendus kriisi üleelamiseks.”
2000. aastal Eestis läbi viidud maksureformiga muudeti äriühingute maksustamise süsteemi, millega maksustati äriühingu kasum mitte selle teenimisel, vaid jaotamisel. Muudatuse peamiseks eesmärgiks on toetada ettevõtlust ja ettevõtete kapitaliseeritust ning investeeringuid laiemalt. Praxise ja Tartu ülikooli analüütikud uurisid tulumaksureformi mõjusid investeeringutele, majanduskasvule ning maksulaekumistele.Risto Kaarna (Praxis) ja Jaanika Meriküll (TÜ) ütlesid uuringu tulemustest rääkides, et reformil oli positiivne mõju investeeringu mahtudele, seda eriti keskmise suurusega ja väikeettevõtete hulgas. Samuti mõjus maksumuudatus positiivselt tootlikkusele ja majanduskasvule. Lisaks suurenes ka ettevõtete vastupanuvõime muutuvates majandusoludes, sest nende likviidsed varad kasvasid. Viimane on uurijate hinnangul küll reformi kõrvalmõju, sest muudatuse peamine eesmärk on toetada investeeringuid. Lisaks hakkasid ettevõtted ka kasumeid tõesemalt kajastama, mis aitas neil kaasata välisinvesteeringuid ja parandada laenuvõimekust. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine küll mõnevõrra vähenes, kuid seda tasakaalustasid muud kasvanud maksutulud. Analüüsi käigus leiti, et suurem osa küsitletud ettevõtjatest hindas süsteemi mõju investeeringutele, tootlikkusele ja tööhõivele positiivseks. Ligi 80% ettevõtjatest eelistavad kehtivat tulumaksusüsteemi alternatiivina väljapakutud klassikalisele, kuid oluliselt madalama maksumääraga süsteemile ja seda nii majanduslanguse kui -kasvu tingimustes. Välisomanduses olevate siinsete ettevõtete esindajad märkisid süsteemi eeliseid oluliselt suuremal määral kui kohalikud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie ütles, et ettevõtete tulumaksusüsteemi uuring näitab selgelt selle positiivset mõju esialgsele eesmärgile – investeeringute suurendamisele. „Kriisi käigus on see süsteem aidanud tänu suuremale likviidsusele mitmetel ettevõtetel ellu jääda. Ka suurem osa küsitletud ettevõtjatest toetab maksusüsteemi jätkumist senisel kujul,“ lisas Raie. Uuring „Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule“ valmis koostöös Rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Arengufondiga ning Euroopa Liidu struktuurifondide kaasrahastamisel. Uuringu käigus viidi läbi veebiküsitlus 471 ettevõtja seas ning intervjuud ekspertide ja ettevõtjatega. Äriregistri andmete süvaanalüüsiks kasutati erinevaid meetodeid (sh võrdlusgrupina kasutati Läti ja Leedu ettevõtteid), hinnati majanduse üldist tasakaalumudelit ning analüüsiti maksutulude laekumist. Lisamaterjalid:Uuringu lõppraport on leitav siit.Rahandusministeeriumi pressiteade koos slaididega: http://www.fin.ee/index.php?id=106874