Postimehe juhtkiri käsitleb nn suhkrutrahvi ning märgib, et Euroopa Komisjoni suhkrutrahvi tõi riigivõimude loid töö.

Riigikohtu otsus mõista maksuameti nõudest õigeks Hadleri Toidulisandite AS tähendab pretsedenti Eesti ettevõtetele ja signaliseerib taas ohu, et Euroopa Komisjoni nõutud ligi miljardi krooni suurune suhkrutrahv lajatab täie rauaga maksumaksja rahakoti pihta. Samuti tähendab see poliitikute tegematajätmisi 2003. ja 2004. aastal.

Riigi katse veeretada vähemalt osa suhkrutrahvist ettevõtetele takerdus, sest riigikohtu hinnangul on 2004. aastal vastu võetud laotrahvi seadus koostatud rutakalt. Iseenesest on hea, et riigivõimude käpardlikkuse neutraliseerib kohtuvõim. See näitab õigusriigi toimimist Eestis.

Ent jätkates vastse presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnadega – riik peab olema inimese jaoks. Praegu on aga kujunenud vastupidine olukord – riigi tegematajätmise eest tasuvad tema kodanikud. Kuidas see mõjutab kodanike toetust Euroopa Liidule, on iseasi, kuid on selge, et rahaga seotud küsimused ajavad inimesi tavaliselt väga ärevile. Suhkrutrahvi maandumine maksumaksja taskusse võib käivitada valimiseelse võitluse lihtsa küsimusega, kes on süüdi.

Ühena säärastest avapaukudest tuleb mõista Põllumeeste Kogu nõudmist, mille järgi peaks Rahvaliit valitsusest tagasi astuma. Põllumeeste nõudmise põhjuseks oli teiste hulgas ka suhkrutrahv ja sellele järgnenud «moosikampaania». Tagantjärele on raske laovarude seadust kuidagi muuta ja riik võib seista mõru fakti ees, et ta ei suuda suhkrutrahvi ettevõtteilt sisse nõuda. Kogu muutmisprotsess venib ilmselt aastaid ja nii jääb oht maksumaksja rahakotile õhku rippuma pikemaks ajaks.

Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/121006/esileht/arvamus/222887.php?r