Raivo Sormunen kirjutab Äripäevas, et napid viis aastat pärast teise pensionisamba kogumissüsteemi käivitamist on meie hulgas juba umbkaudu kümmekond inimest, kel peaks pensionikontol osakutena raha olema miljon krooni või enam.

530 tuhandel teise pensionisambaga liitunul on pensionikontodel kokku osakuid juba ligi 9 miljardi krooni eest ehk keskmiselt 17 000 krooni inimese kohta. Võttes liitujate hulgast maha need 67 tuhat, kel veel ühtegi osakut kontole laekunud ei ole (pensionisüsteemiga liitumine on kohustuslik alates 18. eluaastast, mil enamik inimesi paraku veel sissetulekut ei teeni), võiks keskmiselt olla iga pensionikoguja kontol praeguseks veidi üle 19 000 krooni eest väärtpaberid. Paratamatult on paremas olukorras need, kes asusid raha koguma esimestes voorudes.

Näiteks 2002. aastal liitunutel võiks olla kontodel keskmiselt raha juba 35 000 krooni eest. Möödunud aastal liitunutel on osakuid keskmiselt aga vaid paari tuhande krooni eest. Kuid eks viimased ole jõudnud osakuid koguda ka kõigest neli kuud.

Keskmise numbriga on aga paraku nii nagu keskmise palgaga. Seda moonutavad märkimisväärselt kõrgepalgalised. Näiteks on Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil meie hulgas tervelt kuus inimest, kel teise samba pensionifondide osakuid kogunenud 70 000-80 000 ja kümme, kelle kontol on osakuid 60 000-70 000 vahel. Arvestades, et keskmine pensionifondi osak maksab 15,17 krooni (EPI indeksi alusel) võiks neil kõigil olla peaaegu miljoni krooni eest teise samba fondiosakuid juba koos.

Kõiki neid iseloomustab üks fakt. Nad liitusid pensionisüsteemiga juba 2002. aastal. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3596/rt_komm_359604.html