Priit Lätt, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner ja vandeadvokaat, kirjutab Äripäevas, et 7. juunil üllitas Maksu- ja Tolliamet pressiteate: ettevõtjad eksivad alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse mõistes veini ja vahetoote määratlemisega. Seadus näeb ette vahetoodetele veinidest kõrgema aktsiisimäära, mistõttu vale määratlus toob kaasa eksimuse aktsiisisummas.

Ühtlasi soovitati ettevõtetel aktsiisi- ja impordideklaratsioonide korrigeerimiseks pöörduda maksuhalduri poole, ähvardades alustada maksukontrolli nende suhtes, kes seda ei tee ja kelle puhul on ametil kahtlus, et alkohol ei ole määratletud õigesti. Maksuhaldur väljastas korrigeerimisettepanekud ja teavituskirjad kokku 67 ettevõtjale.

Tahaksin juhtida tähelepanu sümptomaatilisele probleemile Eesti maksunduses - uute, tihtipeale maksumaksjale kahjulikumate seisukohtade tagasiulatuv kohaldamine muudab pikema aja jooksul väljakujunenud seadusetõlgendust. Kui haldusorgan näeb, et isiku käitumine on vastuolus kehtiva seadusega, on ta kohustatud isikut sellest mõistliku aja jooksul teavitama ning võimaldama tal oma käitumist muuta. Nii toimides vastaks haldusorgani tegevus heale haldustavale, mille tähtsust on rõhutatud ka riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikas. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3621/arv_kolumn_362101.html Tutvu artiklis viidatud Riigikohtu otsusega: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-6-04