Raivo Sormunen kirjutab Äripäevas, et aktsiaturgude kukkumine jätab paremal juhul investeerimisega mitte kokkupuutuva eestlase külmaks. Halvemal juhul aga hõõrutakse käsi, kui ajalehed kirjutavad miljardite dollarite või kroonide suurustest kaotustest. Löögi saavad ju rikkurid. Miljonid siia-sinna, vahet pole.

Tegelikult ei puuduta aktsiahindade langus ja niisamuti ka tõus vaid kõige rikkamat elanike kihti ja aktiivseid investoreid.

Aktsiahindade muutumine mõjutab läbi majanduse kaudselt meid kõiki. Ma tooks välja väga otsese mõju. Nimelt on teise samba fondidesse liikunud investeeringute turuväärtus kahanenud hiljutise kiire aktsiaturgude langusega umbes kolmveerand miljardi krooni võrra. Summa on ligikaudselt võrdne Tallinna ja Tartu Kaubamaja poole aasta käibega.

Kui keskmine teise pensionisambaga liitunu on aktsiaturgude langusega hävinud 1300 krooni ringis, siis esimeses voorus liitunute kaotus võiks jääda hinnanguliselt 3000-4000 krooni ringi. Rohkem või vähem on kaotanud aga pea kõik enam kui pool miljonit teise sambasse investeerivat inimest. Eesti kogumispensioniindeks (EPI) saavutas oma kõigi aegade tipu 31. oktoobril 2007.

aastal, mil indeks sulgus 157,64 punktil. Lihtsalt seletatuna tähendab see seda, et alates 1. juulist 2002, mil kogumispensionide süsteem käivitus, olid keskmiselt teise pensionisamba fondid näidanud ligi 58 protsendist tootlust. Üleeilseks oli pensionifondide koondindeks tipust järele andnud üle 7 protsendi.

Kõige riskantsemad aktsiafondid on kolme kuuga kaotanud oma väärtusest ligi kümnendiku. Need on ka eestlaste lemmikud. 50% aktsia / 50% võlakirjadesse investeerivate fondide omanikke on kolm neljandikku kõikidest pensionikogujatest. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3841/rt_komm_384104.html