Ehkki koalitsioonipoliitikud leiavad, et teisest pensionisambast lahkunud inimesed võiks sinna plaanitust varem tagasi lubada, tõdevad nad, et see tooks endaga ka mõned probleemid. Näiteks küsimuse, kas praeguste pensionite maksmiseks riigil ikka raha jätkuks.
2021. aastal teatas 184 137 inimest, et soovib teisest pensionisambast oma raha välja võtta. Inimesi ei pelutanud ka seadusesse seatud tingimus, et uuesti sambaga liitumiseks tuleb neil kümme aastat oodata ega see, et kes teise pensionisambasse kahte protsenti oma palgast ei maksa, jääb ilma ka riigi lisatud neljast protsendist.
2022. aastal tehti pensionisambast lahkumise avaldusi 29 559, aasta hiljem 20 426 ning möödunud aastal 18 240 ehk kümme korda vähem kui pensionireformi alguses. Seega suurem pensioniraha väljavõtmise laine on ammu möödas.
Kas nüüd võiks kümne aasta reegli ringi vaadata ja esimese reformihooga kaasa läinud inimesed tagasi teise sambasse lubada? Reformi üks arhitekte, endine Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb kindla ei.
"Pensionisüsteem peaks olema pikaajaline ja stabiilne," rõhutas Seeder. "Ja selliste muudatuste tegemine ei loo mitte mingisugust stabiilsust ja kindlustunnet."
Loe lähemalt:https://www.err.ee/1609576948/koalitsioonipoliitikud-tasub-kaaluda-teisest-sambast-lahkunute-tagasilubamist