Postimehe juhtkirjas kirjutatakse, et Kultuuriministeeriumi plaan asendada teatri- ja kontserdipiletite viieprotsendiline käibemaks 18-protsendilisega, mis lõpetab kommertskultuuri parasiteerimise väärtkultuurile mõeldud soodustuste arvel, tuleks rakendada moel, mis ei tooks kaasa piletihinna tõusu väärtkultuurist osa saada soovijale.

Kultuuriminister Laine Jänes leiab küll, et käibemaksutõusu teel enam riigile laekunud rahast tuleks suurendada toetusi etendusasutustele, kuid see küllalt üldsõnaline põhimõte ei kõla just lubadusena. Praegu on selge vaid see, et teater peab hakkama maksma riigile iga müüdud pileti pealt 13 protsenti rohkem kui seni. Kui see raha tuleb aga teatri enda rahast leida, tähendab see ilmselt ka kõrgemat piletihinda. Samas on tegemist probleemiga, mis ilmselgelt karjus juba ammu lahenduse järele.

Markantseim näide olukorra absurdimaigulisuse illustreerimiseks pärineb aastatagusest ajast. Siis leidis kohus, et muusikaärimehel oli õigus müüa ööklubide pääsmeid toonaste seaduste järgi käibemaksuta, sest etendusasutuseks oleku nõuded olid formaalselt täidetud. Toona kaotas riik 12,5 miljonit krooni. Võrdluseks – see on kolm korda suurem summa kui Von Krahli teatrile aastas makstav tegevustoetus.

See näide ei ole aga sugugi mitte ainus. Selge on see, et seni kuni kultuuriürituste piletihindade käibemaks erineb muude ürituste omast, jääb alati neid, kes seda enese huvides ära kasutada püüavad, ja seda väärtkultuuri arvel. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/040108/esileht/arvamus/304326.php Loe ka: Priit Pullerits. „Minister Jänes läheb maksusõtta libaetendusasutuste vastu“: http://www.postimees.ee/040108/esileht/siseuudised/304338_1.php Immo Mihkelson.

„Kultuuri või meelelahutust, selles on küsimus“: http://www.postimees.ee/040108/esileht/siseuudised/304339.php