10. jaanuari 2006 a Äripäevas kirjutab Urvika Palts, et ettevõtete jaoks tekitab senini segadust, millised dokumendid tõendavad kauba liikumist teise liikmesriiki.

ELi sisese käibe tõendamise kohta puuduvad üheselt mõistetavad juhtnöörid. Käibemaksuseaduses on kirjas, et kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Selgelt on mõistetav, et arve on kauba võõrandamist tõendav dokument.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja asetäitja Sirje Pulga sõnul vaatlevad nemad ühendusesisest käivet tõendavaid dokumente kogumis. Tema sõnul ei saa seadust dokumentide loeteluga täpsustada."Näiteks ei saa samade dokumentidega tõendada kauba ühendusesisest vedu juhtudel, kui kaup ise kohale viiakse või kui ostja tuleb kaubale järele," lausus Pulk.Juhul kui klient viib kauba ise Eestist välja, siis saab seda tõendada üldjuhul kaubaveo dokumentidega ning transporditeenuse ostudokumendiga, kusjuures kaubaveo dokumendist peab olema aru saada, et kaup viidi teise liikmesriiki.Juhul kui kauba ostja tuleb kaubale Eestisse järele, peab müüja veenduma, et kaup viiakse Eestist välja. Veendumiseks piisab ostja tõendist, kus on kirjas, millega ja millal kaup Eestist välja viiakse. Klient võib saata ka kauba üleandmis-vastuvõtuakti, kus on märge, et kaup on vastu võetud teises liikmesriigis.

Ostja poolt allkirjastatud arve üksinda ei tõesta, et kaup Eestist välja viiakse. Enim levinud rahvusvahelise kaubaveodokument on CMR- saateleht, tõendamaks maksuhaldurile kauba ühendusesisest liikumist.Täpsemalt saab lugeda http://www.aripaev.ee/3096/rubr_artiklid_309601.html või 10. jaanuari 2006 a Äripäevast lk 16.