Kuna maksutõusudes kokkuleppele ei jõuta, kujuneb järgmise aasta riigieelarve tegemine üha enam kärpeülesandeks. Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile, et tarvis oleks kärpida ligi seitse protsenti kõigist valdkondadest.

Saan ma õigesti aru, et kui välja jätta need asjad, mis juba nii-öelda torus on, siis järgmiseks aastaks uusi maksutõuse ehk käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu ega täiesti uut maksu ei tule?

Jah, seda me ei ole praegu otsustanud.

Aga sellisel juhul peab ju kogu eelarvestrateegia ülesande täitma kärbetega.

Sisuliselt on kaks valikut. Kas hoida kokku ja kärpida või täiendavaid tulusid leida. Ja kui me täiendavaid tulusid ei leia, siis me peame selle lahendama kokkuhoiuülesandega.

Kas lisaks Eesti 200-le toetab ka Reformierakond mõtet teha katuskärbe, ehk määrata mingi protsent, mille jagu kõik peavad kärpima?

Selliseid ettepanekuid on olnud ja me oleme niimoodi ka varem teinud. 2021. aastal said ka kõik sellise ühtlase ülesande. Kõik said lihtsalt neli protsenti vähem raha ja vaatasid ise, kust kulusid kärpida.