Alampalgast on saanud poliitiline instrument, millelt oodatakse korraga ebavõrdsuse vähenemist, regionaalset tasakaalu ja majanduskasvu. Alampalk võib olla põrand, kuid see ei tohi muutuda laeks ega poliitiliseks hoovaks, kirjutab Kadri Kullman.

Kogu Eesti majanduslikku ebavõrdsust ja regionaalseid erinevusi püütakse parandada üheainsa arvuga. Mitte reformide, investeeringute ega oskuste kaudu, vaid palgalehel oleva arvuga.

Kuri tööandja, kes ei taha palka maksta

Kujutlus kurjast tööandjast, kes hoiab palga võimalikult madalal, ei kirjelda ammu enam majandusreaalsust. Enamik ettevõtteid maksab palku nii palju, kui ettevõtte loodav väärtus võimaldab ja turg nõuab. Inimesi hoitakse tööl mitte käsu, vaid tähenduse, arengu ja konkurentsivõimelise tasuga. Kui palk jääb madalaks, on see enamasti seotud madala tootlikkuse ja väikese lisandväärtusega, mitte pahatahtliku sooviga maksta vähem.

Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1609911385/kadri-kullman-alampalk-on-populistlik-vastus-keerulisele-kusimusele