14. veebruari Äripäevas kirjutab maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov, et maksustamisel ei ole tehingu või toimingu juriidiline vorm ainus, mis määrab maksukohustuse tekkimise aja ja ulatuse, oluline on tehingu või toimingu sisu. Maksuseadused sätestavad tingimused, mille saabumisel tekib maksukohustus.Artikkel puudutab ülevõtmispakkumise käigus aktsiaid võõrandanud füüsilisi isikuid, kelle aktsiad liikusid enne lõplikku ülevõtmist mõne äriühingu kaudu.

Tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku kasu, mis tekib vara võõrandamisest. Järelepärimiste põhjal oli alust väita, et füüsiliste isikute omandis olnud aktsiad olid võõrandatud äriühingutele (mis tahes moel) eesmärgiga ära kasutada äriühingute maksustamise omapära.

Sellega üritati tõenäoliselt ajatada füüsilise isiku väärtpaberite müügist saadava tulu laekumist ja lükata ajaliselt edasi tulumaksukohustuse tekkimise hetke. Tulumaksuseadus ei näe ette võimalust maksukohustuse edasilükkamiseks. Seega on maksuhalduri arvates väga oluline, kas aktsiad sattusid äriühingusse siis, kui oli juba teada, et neid võõrandatakse edasi. Kui jah, on tegu tulu siirdamisega äriühingule, seejuures loetakse, et füüsilise isiku tulu on realiseeritud.

See ei tähenda, et kõigil teistel juhtumitel maksukohustust ei teki.Kuigi füüsilisel isikul tekkiva maksukohustusega arvestamise võimalusi on tulenevalt skeemide paljususest mitmeid, on selge, et topeltmaksustamist ei saa tekkida, kui füüsilise isiku realiseeritud kasu laekub vormiliselt äriühingule. Kui kasu on realiseeritud füüsilise isiku tasemel, tuleb tema sissemakset lugeda rahaliseks sissemakseks, mis on äriühingu osaluse soetamismaksumus.Täpsemalt saab lugeda http://www.aripaev.ee/3131/arv_vastukaja_313101.html või 14. veebruari Äripäevast lk 22.