Suvine ajakirjanumber annab ülevaate lõpuks vastu võetud maksumuudatustest — mis on esialgsetes kavatsustes muutunud ja millisena need siis lõpuks kehtima hakkavad.EML juhatuse liige Martin Huberg käsitleb sõiduauto erisoodustust puudutavat maksumuudatust, mille tagajärjel väheneb riigi arvutuste kohaselt maksumaksjatelt saadav maksutulu vähemalt viie miljoni euro võrra. Siiski ei ole ettevõtjad muudatusega rahul. Miks?

EML juhatuse liige Lasse Lehis ja jurist Hiie Marrandi tutvustavad oma artiklites ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust ehk „haltuuramaksu“ seadust, mis erinevalt muudest eelnõudest ei põhjustanud Riigikogus erilisi kirgi ega vaidlusi. Siiski on paslik vaadata, kas ja kellele on sellest seadusest kasu.Ülejäänud maksumuudatuste kohta on ära trükitud seaduse tekstid koos seletuskirjade põhjendustega ning lisatud toimetusepoolsed sissejuhatavad kommentaarid.Üks enam kriitikat tekitanud osa uue valitsuse kevadisest maksupaketist oli niinimetatud panditulumaks.

Algse eelnõu kohaselt oleks tulnud emaettevõtjatele antud laenudelt hakata tulumaksu maksma ning maksu alla oleks läinud ka tagatise andmine. Pärast mitmeid vangerdusi jõuti viimaks uue lahenduseni, mille kohaselt hakatakse maksustama ainult „pahasid“ laene ning kõigi „kahtlaste“ laenude kohta tuleb hakata maksuametile aru andma, et nad oskaksid sealt „pahad“ välja sõeluda. Paljud võivad selle lahenduse peale kergendatult ohata, kuid siiski tasub olla ettevaatlik, sest tegelikult me ei tea praegu veel suurt midagi sellest, milliste põhimõtete alusel hakkab MTA „häid“ ja „halbu“ laene eristama.Lähemalt tuleb juttu äriühingute tulumaksu muudatustest – 14%-lisest soodusmäärast ja pankade „avansilisest tulumaksust“. Muudatuste pakett on üsna sarnane kaubanduses kasutatavate reklaamivõtetega.

Suures kirjas lubatakse, et kehtivat maksusüsteemi ei muudeta ja jaotamata kasum on endiselt maksuvaba, kuid peenikeses kirjas antakse ettevõtjatele mõista, et nad võiksid siiski hakata oma kasumit rohkem jaotama ja riigile rohkem tulumaksu maksma.Riigikohus leidis, et õlleaktsiisi ennaktempos tõstmine ei olnud põhiseadusega vastuolus. Paljude jaoks võib see olla ootamatu, sest alles mõned aastad tagasi tunnistati põhuseadusevastaseks keskkonnatasude ennaktempos tõstmine. Mis siis nüüd teisiti oli, saabki lugeda kohtuotsuse kokkuvõttest.President jättis välja kuulutamata „limonaadimaksu“, mis tähendab, et praegu on ebaselge, millisel kujul ja millisest päevast see uus maks kehtima hakkab. Kuigi seaduse väljakuulutamata jätmise põhjuseks oli justkui ebaoluline detail, mille võiks lihtsalt eemaldada, võib asi pikemal arutamisel osutuda keerulisemaks kui esmapilgul tundub.

Nagu ka EML oma märgukirjas vihjas, on sisuliselt tegemist uue aktsiisikaubaga, mille puhul on aga suurem osa traditsiooniliste aktsiisikaupade maksustamiseeskirju jäetud üle võtmata, sest nende rakendamine magusate jookide osas oleks liiga keeruline ja kulukas. Igal juhul on valitsuskoalitsioonil võimalik kogu eelnõu uuesti põhjalikult läbi arutada ja veel kord mõelda, kas sellist maksu meile ikka nii väga vaja on.Toimetuse valikul avaldatud värskete artiklitega saab tutvuda EML kodulehel. Ülejäänud artiklid avaldatakse sealsamas aasta pärast ajakirja ilmumisest paberkandjal. Lisateave:MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berkotelefon 626 4196, 53035 007margit(at)maksumaksjad.ee