Kalle Grünthal peaks enda ees aukartust tundma. Ega iga päev juhtu, et üks rahvaesindaja suudab püstitada ülesande, mille ees parlamendi juhatus käed üles tõstab. Kuid oma mustkunstitrikkidega, mis puudutavad hiigelkoguses eri kütuste samaaegset tankimist, ise seejuures eemal viibides, sai ta sellega hakkama.

Mida teha kuluhüvitistega, mille puhul ei viitsi mõni riigikogu liige isegi pingutada, et nende kasutamise põhjus „valijatega kohtumise“ mõõdu välja annaks? Kaotada üldse või vastupidi, panna palgale otsa? Reglementeerida paragrahvi täie rangusega või vastupidi, jätta kõik samaks? Kombinatsioone on rohkem kui rubla eest. Mõtted säravad, eetika võistleb ahnusega. Kui põnev!