Riigikogu menetluses on sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1032SE), millega kavatsetakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevat kuumäära tõsta 2007. aastal 1500 kroonile praeguse 1400 krooni asemel.

Samuti kavatsetakse sisse tuua muudatus, millega kaotatakse kuumäära kehtivus väikeste laste vanematele või vähemalt kolme last kasvatavatele vanematele, samuti õpilastele ja üliõpilastele. See muudatus soodustaks osalise tööajaga töötamist.

Teatud organisatsioonid on väljendanud seisukohta, et minimaalset sotsiaalmaksukohustust tuleks veelgi järsemalt tõsta. EML on kategooriliselt selle vastu. Kuumäära tõstmine tekitab suurele hulgale isikutele lisakulusid ning nende isikute õigusi ja huve ei tohi ignoreerida. Kuumäär oli aastaid 700 krooni ning see kahekordistus 2006.

aastal. Eelnõu näeb ette sotsiaalmaksu miinimumkohustuse jätkuva suurenemise aastatel 2008 ja 2009. Seega toimub võrreldes varasemaga üsna järsk tõus. EML leiab, et praeguses tööjõuturu olukorras on oluline toetada nn riskigruppide (kodust last kasvatavad vanemad, õppurid ja värsked koolilõpetajad, halva tervisega isikud, pikaajalised töötud, vanglast vabanenud jne) tööhõivet, mis tähendab eelkõige just osalise tööajaga töökohtade loomist või iseseisva ettevõtluse alustamist.

Alustavale ettevõtjale võib sotsiaalmaksu koormus olla piisav põhjust tööst või ettevõtlusest loobumiseks ning sotsiaalabi saajate rüppe naamiseks. See tooks kokkuvõttes riigile nii materiaalselt kui moraalselt kahju. EML leiab, et lapsevanematele ja õppuritele tuleb anda sotsiaalmaksu miinimumkohustusest vabastus ka siis, kui nad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana. Vastasel juhul oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Samuti tuleb arvestada, et õpingute või väikese lapse kõrvalt töötamine ei ole sageli võimalik traditsioonilise töösuhte raames, sest töötaja vajab tavapärasest suuremat iseseisvust oma töö korraldamisel. Sellistel juhtudel oleks ettevõtjana tegutsemine sageli otstarbekam. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmist ei tohi põhjendada väidetega, justkui oleks meil liiga palju fiktiivseid ettevõtjaid, ettevõtjad varjavad oma tulusid, tööandjad sunnivad töötajaid ettevõtjateks jne. Nende probleemide lahendamiseks on teised meetodid.

Maksupettusi esineb iga ettevõtlusvormi juures. Samuti ei saa sotsiaalmaksu kaudu lahendada neid probleeme, mis on tingitud meie nõukogude tööõiguse pärandist ja mis ahvatlevaid tööandjaid töölepingulist suhet vältima. EML peab kahetsusega nentima, et sotsiaalmaksu alases diskussioonis esitatakse füüsilisest isikust ettevõtjate aadressil ebaõiglasi süüdistusi, mis võivad olla tingitud kriitiku asjatundmatusest. Näiteks tuleb silmas pidada, et kassapõhise tuluarvestuse reeglite kohaselt tekib paljudel alustavatel ettevõtjatel aastateks suur kahjum, sest laenude või varasemate säästude arvel soetatud põhivara maksumus kantakse kohe kulusse.

Samuti tegutseb palju FIE-sid muu töö kõrvalt või kujutab nende ettevõtlus endast pigem hobi või harrastust, millest suurt rahalist tulu ei saada. Sellest ongi tingitud ettevõtjate keskmise tulu väike summa, mis justkui viitaks maksupettusele. Füüsilisest isikust ettevõtjaid puudutavate probleemide ring on üsna lai ning nende probleemidega tuleb tegeleda kompleksselt ja ilma liialdavate üldistusteta. Keerulisi probleeme ei saa lahendada lihtsate meetoditega.

Sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine ei ole imerohi, millega võidelda maksupettuste vastu või meelitada tööandjaid loobuma töösuhete peitmisest ettevõtluse varju taha. Küll aga võib sotsiaalmaksu liiga järsk tõstmine välja suretada algajaid ettevõtjaid ja takistada uute töökohtade loomist. Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud laiapõhjalise liikmeskonnaga mittetulundusühing, mille eesmärk on kaitsta Eesti maksumaksjate huve ja õigusi, taotleda optimaalset maksukoormust ning jälgida kogutud maksuraha efektiivset kasutamist.

EML ühendab üle 2400 liikme. Täiendav informatsioon:Õnneli VarendTegevjuht Eesti Maksumaksjate LiitAhtri 6A, Tallinn 10151Telefon: 626 4190E-mail: onneli@maksumaksjad.ee