Uus aasta tõi endaga kaasa palju erinevaid muudatusi ka maksude valdkonnas ning jaanuarikuu on just paras aeg viia end MaksuMaksja abiga muudatustega kurssi.Kui Eesti maksumuudatustest sai eelmise aasta lõpus juba piisavalt kirjutatud, siis seekord annab EML nõukoja liige ning Ernst & Young Baltic AS maksuosakonna juhataja Ranno Tingas lühikese ülevaate 2009. aasta maksumuudatustest Lätis ja Leedus. Mõlemad riigid on globaalse finantskriisi tingimustes läinud maksude suurendamise teed ning autor avaldab lootust, et need sammud parandavad Eesti konkurentsipositsiooni Baltikumis. EML juhatuse esimees Lasse Lehis on pessimistlikumal seisukohal ning nendib, et alanud aasta võib tuua ebameeldivaid maksuüllatusi ka Eestis.

Detsembris kirjutas Postimees, et Maksu- ja Tolliamet ei esita õigeid andmeid intressivõlgade kohta ja on sisse nõudnud või lasknud tasuda aegunud võlgu.

Kuigi Riigikohus tegi otsuse, et maksuvõla sundtäitmise aegudes aegub ka maksu- ja intressivõlg, kasutavad maksuametnikud teadlikult edasi puudulikku tehnoloogiat, millega pole võimalik aegunud ja aegumata nõudeid eristada. MTA vaidleb artikli väidetele tuliselt vastu ja kinnitab, et maksuametnikud kontrollivad võlad „käsitsi“ üle ja aegunud intresse sisse ei nõua. Lisaks kinnitab MTA, et uuest aastast käivitunud uus maksuarvestuse süsteem on lahendanud ka intresside aegumise probleemi. Selle kõige peale soovitab EML kõikidel maksumaksjatel, kelle maksude arvestuses on üleval intressivõlg, mis on arvutatud varem kui üks aasta tagasi ja mille kohta ei ole esitatud kirjalikult vormistatud intressinõuet, esitada kiiremas korras Maksu- ja Tolliametile taotlus aegunud intresside kustutamiseks maksuarvestusest.

EML abistab vajadusel oma liikmeid taotluste esitamisel.EML juhatuse esimees Lasse Lehis ning EML vanemjurist Martin Huberg kirjutavad, et sellest aastast tuleb moodi taas sõidupäeviku pidamine. Lugeja saab teada, mida, miks ja kuidas tuleks päevikutesse kirja panna, lisaks leiab ta ka palju muid häid nõuandeid.Kairi Lilleväli ja Kadri Rohulaid Registrite ja Infosüsteemide Keskusest tutvustavad majandusaasta aruannetes sagedasti esinevaid vigu ning puudujääke. Valdavas enamuses on probleemkohaks tegevusalade puudulik kirjeldamine. Autorid tutvustavad tegevusalade kirjeldamise kohta kehtivaid muudatusi, tegevusala määramise põhireegleid ning annavad praktilisi soovitusi vigade vältimiseks.Vaevalt, et Eestis leiduks kedagi, kes arvaks, et käibemaksuseadus oleks väga lihtsalt, selgelt ja kõigile arusaadavalt sõnastatud.

EML esitas Rahandusministeeriumile küsimuste vormis väikese valiku käibemaksuseaduse sätteid, mis on kas puudulikult või ebatäpselt sõnastatud, vastuolus sama seaduste teiste sätetega või Euroopa Liidu direktiiviga. Kas ka Rahandusministeeriumi arvates vajaks käibemaksuseadus remonti või mitte, võib lugeja ise järeldada toodud vastustest. MaksuMaksja uuris Eesti erakondade käest, kas Eestis oleks vaja tõsta pensioniiga ning kuidas oleks kõige parem toimida ravikindlustuse rahastamise küsimustes. Lugejad võivad erakondade vastakate seisukohtade põhjal proovida ennustada, mis hakkab juhtuma pensioni ja ravikindlustusega tulevikus.EML jurist Hiie Marrandi tutvustab kohtulugu, mis keerleb praktikas pidevalt probleeme valmistava teema ümber.

Nimelt puudutab see isikuid, kes on FIE-na registreeritud, aga tegelikult ettevõtlusega ei tegele või on mingil põhjusel unustanud ennast õigel ajal registrist maha võtta, kuid maksuhaldur nõuab neilt ikka avansilise sotsiaalmaksu tasumist. Autor toob lugejateni Tartu Ringkonnakohtu ühe otsuse üsna kurioosses kaasuses – nimelt ei pidanud maksuamet paljuks nõuda sotsiaalmaksu tasumist inimeselt, kes oli 20 aastaks vangi mõistetud. Kohtu arvates ei saa registrikanne olla määrav ning sotsiaalmaksu sissenõudmisel tuleks siiski lähtuda sellest, kas isik ka tegelikult ettevõtlusega tegeleb.Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko, tel 626 4196, margit@maksumaksjad.ee