Järgmine koolitus: Tallinn - Sügisseminar 2021 registreeri / loe lähemalt

Jaanuari MaksuMaksjas – Lasse Lehis kommenteerib valitsusevahetust

Jaanuari MaksuMaksjas – Lasse Lehis kommenteerib valitsusevahetust

Rubriik: EML

Avaldame Jaanuari MaksuMaksjas ilmunud artikli, kus EML juhatuse liige ja endine rahandusministri nõunik Lasse Lehis kommenteerib valitsusevahetust.

Eesti ainus maksuajakiri MaksuMaksja. EML liikmed saavad ajakirja tasuta. Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas). Tutvu ajakirja varasemate numbritega siin: Ajakiri – Maksumaksja Portaal (maksumaksjad.ee)


Estland — korruptionsfrei

Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Valitsusevahetuse meediakajastuses kõige sagedamini esinev sõna on kahtlemata „korruptsioon“. Olgu juttu eelmisest või uuest valitsusest või mõne erakonna või ministri varasematest saavutustest. Püüan taas isikliku kogemuse kaudu kergendusohke saatel tuua lugejani ühe kaasuse, mis peaks näitama, et väikeses riigis võivad pealtnäha mõistikud reeglid mingist hetkest hakata töötama eesmärgile vastupidises suunas.

Kõikvõimsad ja mõjukad nõunikud

Uue valitsuse esimesel istungil kiideti rahuloleva mõmina saatel heaks seaduseelnõu pealkirjaga „Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine)“. Nüüdseks on eelnõu juba Riigikogu menetluses (323 SE) ja eks ta seal ka edukalt vastu võetakse. 

Millest see rahuolev mõmin? Nagu uudisestki lugeda sai, hoidis eelmises valitsuses selle otsuse tegemist kinni üks erakond, täpsemalt ühe ministri nõunikud: üks nõunik, kelle kohta kirjutas Eesti Ekspress 20. jaanuaril „tema sõna luges rohkem kui mõne ministri oma“, ja teine nõunik, kes „ei trüginud esile“.

Eelnõu sisu ei ole pealkirjast väga palju pikem. Üks punkt muudab julgeolekuasutuste juhtide majanduslike huvide deklaratsioonid salajaseks ja teine punkt paneb deklaratsioonide esitamise kohustuse ministrite poliitilistele nõunikele, kellel see kohustus seni puudus. 

Seletuskirjast leiame järgmised põhjendused:

Eelnõu üheks eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta Eesti viienda hindamisvooru raames Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase ühenduse GRECO antud kohustus laiendada huvide deklaratsiooni esitajate ringi. See tähendab, et huvide esitajate ringi hõlmatakse ka ministrite nn poliitilised nõunikud ehk need nõunikud, kes avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 6 alusel täidavad peaministri, ministri jt juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste lõppemiseni ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping. Samas ei pea GRECO vajalikuks kehtestada deklareerimiskohustust kõikidele ministri nõunikele, vaid üksnes neile, kes on seotud sisuliste otsuste tegemisega (VII soovitus). Sisuliselt peab GRECO silmas selliseid ministri nõunikke, kellel on korruptsioonivastase seaduse mõttes ametiisikule omane ametiseisund. See tähendab, et neil on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid või toiminguid, millega kaasnevad kellelegi kolmandale õigused või kohustused. 

Kõik on ju ilus ja hea. Mis siis mõjukatele nõunikele ei meeldinud? Mõjukad ütlesid konkreetselt, et sellistes tingimustes nemad ei oleks elu sees olnud nõus nõunikuks tulema. Tundub, et ministrihärra ei soovinud omale noortekogulasest töövarju, ei jäänudki vaesekesel muud üle, kui päevakorrapunkti nädalast nädalasse edasi veeretada.

Võib tõesti öelda, et tegemist oli nõunike isikliku probleemiga. Õigemini sai probleem alguse sellest, et meie kaasuse minister oma kogenematuses arvas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 94 kirjutatud sõnad „minister juhib ministeeriumi“ tähendabki seda, mis seal kirjas on. Ja et ametinimetus „nõunik“ tähendab seda, et nõunik annab ministrile nõu. Nõu saab anda inimene, kellel on teadmised ja kogemused, paraku ka sidemed ja tutvused ehk lühidalt öeldes — korruptsioonirisk. 

Kui tõesti minister tahab võtta omale nõunikuks inimese, kes on valdkonnas pädev, siis tuleb nagu iga muu tehingu tegemisel välja selgitada turusituatsioon ehk nõudmise ja pakkumise vahekord. Mida on ministril nõunikule pakkuda? Tähtajaline tööleping, mis lõpeb automaatselt ministri volituste lõppemisel (st suvalisel hetkel), tekib seotus erakonnaga ja kogu „räpase poliitikaga“, mis võib seada edaspidi kahtluse alla inimese erapooletuse spetsialistina. See võib paljudele tähendada, et tagasiteed varasemale ametikohale ei ole. Kui siia lisada veel tegevuspiirangud ja kogu maailma ees paljaks kiskumine nende õnnetute deklaratsioonide kaudu, siis tekib väga paljudel küsimus: kas ma ikka pean seda kõike taluma?

Korruptsioonivastane seadus

§ 14. Deklaratsiooni sisu

 (1) Deklaratsioon peab sisaldama deklareerimise päeva seisuga andmeid deklarandi järgmise vara kohta:

 1) kinnisomand ja kinnisasjale isiku kasuks kinnistusraamatusse seatud piiratud asjaõigused. Deklaratsioonis märgitakse kinnisasja asukoht, sihtotstarve ja õiguse liik;

 2) riiklikusse registrisse kantud sõiduk. Deklaratsioonis märgitakse sõiduki liik, mark ja esmase registreerimise aasta;

 3) väärtpaber väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud kogumispensioni osak, osalus äriühingus, samuti osalus äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub ametiisikuga seotud äriühingule. Deklaratsioonis märgitakse väärtpaberi kohta emitendi nimi, väärtpaberite liik ja arv, osaluse kohta äriühingu nimi ja osaluse nimiväärtus;

 4) varaline nõue teise isiku vastu, välja arvatud krediidiasutus, mille väärtus ületab neljakordset kuu töötasu alammäära, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud töölepingu seaduse alusel, kusjuures nõuded ühe isiku vastu liidetakse. Deklaratsioonis märgitakse nõude väärtus, võlgniku nimi ja nõude alus;

 5) varaline kohustus teise isiku ees, mille väärtus ületab neljakordset kuu töötasu alammäära, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud töölepingu seaduse alusel, kusjuures kohustused ühe isiku ees liidetakse. Deklaratsioonis märgitakse kohustuse väärtus, võlausaldaja nimi ja kohustuse alus.

 (2) Deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul deklarandi saadud deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võiva varalise ja muu soodustuse kohta, mille väärtus ületab eelnenud aastal kehtinud kõrgemate riigiteenijate ametipalka koefitsiendiga 1,0. Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud isikult ja deklarandi töökohalt saadud soodustust ei deklareerita. Deklaratsioonis märgitakse soodustuse tegija ja selle väärtus.

 (3) Deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklarandi poolt deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul saadud tuludeklaratsioonis deklareeritava tulu ning samal perioodil deklarandile Eestis ja välisriigis väljamakstud dividenditulu kohta.

 (4) Deklaratsioon peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid eelnenud aastal kokku vähemalt kahe kuu jooksul deklarandi valduses olnud kinnisasja ja riiklikusse registrisse kantud sõiduki kohta. Deklaratsioon ei pea sisaldama töökoha poolt deklarandi valdusesse antud kinnisasja ja riiklikusse registrisse kantud sõiduki andmeid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka välisriigis asuva krediidiasutuse kontole ja äriühingu osalusele, samuti välisriigis asuvale maatükile, ehitisele ja sõidukile.

 (6) Deklaratsioonis peavad sisalduma:

 1) deklarandi nimi ja ametikoha andmed;

 2) deklarandi isikukood ja elukoha aadress;

 3) deklarandiga abielus oleva isiku ning deklarandi vanema ja alaneja sugulase ning isiku, keda seob deklarandiga ühine majapidamine, nimi ja isikukood või sünniaeg, samuti suhe deklarandiga.

 (7) Deklaratsioon peab sisaldama andmeid:

 1) selle kohta, millise kõrvaltegevusega on deklarant tegelenud deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaastal ja deklaratsiooni esitamise aastal väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, samuti muu kõrvaltegevuse kohta, kui see on seotud tulu saamisega;

 2) muu asjaolu kohta, mis deklarandile teadaolevalt võib kaasa tuua ametikohustuse rikkumise, välistada deklarandi erapooletuse ja objektiivsuse või tuua kaasa korruptsiooniohu, tingimusel et nende andmete kogumine ei riku deklarandi õigusi.

 (8) Ühises omandis olevad asjad, õigused ja kohustused deklareeritakse, näidates võimaluse korral ära ametiisiku osa ühisest omandist. Kui ametiisik on sõlminud abieluvaralepingu, lisatakse selle identifitseerimise andmed deklaratsioonile.

Ma püüdsin mõttes seda deklaratsioonivormi täita ning jõudsin kiiresti äratundmisele, et see maailm ei ole minusuguste jaoks mõeldud. Ma ei hakkagi rääkima puht tehnilistest probleemidest, et ridu ja lahtreid jääb puudu, või et suurte mahtude puhul võib mõni naaberkinnistule seatud kanalisatsioonitorustiku servituut või äriühingu autoliisingule antud käendus lihtsalt ära ununeda, aga minul tekiks ankeedi täitmisel ka põhimõttelisi tõlgendusprobleeme.

Esimesed punktid läksid suht ladusalt, sest Eesti maksusüsteemi eripäradest tingituna ei ole teab mis nutikas tegu omada füüsilise isikuna märkimisväärselt kinnisvara või väärtpabereid. Isegi osalusi äriühingutes ei ole mul üle mõistuse palju, sest staažika ametnikuna olen harjunud toimetama mittetulundusühingutes. Erinevalt kaasnõunikust, kellele visati viimasel vabaduses oldud päeval ühe sihtasutuse nõukokku määramiseks vajaliku ankeedi täitmiseks ette nimekiri 248 juriidilisest isikust, mis kunagi on miskit pidi selle nõunikuga seotud olnud. Kuna nõunikuproua ei jätnud oma emotsiooni enda teada, vaid tegi kaasnõunikule energilise telefonikõne, siis on meil varsti võimalus Eesti Ekspressi veergudel nautida eesti kõnekeele rikkust.

Kõrvaltegevuste teatisi (töölepingud, käsunduslepingud, FIE, juhatused-nõukogud) esitasin ma Rahandusministeeriumis ainult 13 tükki, aga seda ka ainult tänu sellele, et (taas teadagi milliseid eripärasid arvestades) ei kasseeri ma üldjuhul honorare ja loengutasusid füüsilise isikuna. Praegu seda artiklit kirjutades meenus mulle, et jätsin kirja panemata põhiseaduse kommenteeritud väljaande uue trüki autoritasuna saadud 300 eurot. Palun kergemat karistust.

Kui jõudsin jaotisteni „deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võiv varaline ja muu soodustus“ ja „muu asjaolu, mis deklarandile teadaolevalt võib kaasa tuua ametikohustuse rikkumise, välistada deklarandi erapooletuse ja objektiivsuse või tuua kaasa korruptsiooniohu“, siis jooksis mul küll juhe kokku. Kas ma peaksin kirjutama, et ühes vähestest jõululaupäeval avatud olnud toitlustusasutuses anti mulle teine õlu maja kulul? Kas oleksin pidanud ettekandjalt küsima kinnitust, et tasuta joogiring tehti kõigile külalistele? Äkki oli see kuidagi seotud alkoholiaktsiisi langetusega? Kahtlustan, et see kõrtsipidaja oli kevadel saanud töötukassa palgatoetust ja hauganud mingi suutäie EAS meetmetest, mine tea, äkki isegi Kredexist laenu saanud. Muidu ta ju jõuludeni vastu poleks pidanud…

Kas asjaolu, et olen MaksuMaksjas kirjutanud inetusi mõne endise rahandusministri aadressil, mõjutas minu nõuandeid sellele ministrile, kelle nõunik mina olin? Aus vastus oleks „jah“, aga kuidas seda deklaratsiooni kirja panna?

Nõunik tööl, kodus ja puhkehetkel

Ma ei ole küll väga originaalne, kui jätkan artiklit lausega „Kuid see ei ole veel kõik“. Aga nii on. Järgmine suurteos, mida korruptsioonilembesed nõunikud küünte ja hammastega kinni hoidsid, oli dokument pealkirjaga „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“. Huvilised saavad selle dokumendiga tutvuda eelnõude infosüsteemis (toimiku nr 20-1545) ja kodulehel korruptsioon.ee (jah, on selline lehekülg!). 

Ka selles materjalis on nõunikke hea sõnaga meeles peetud. Tsiteerin: Puuduvad ka üldisemad kõrgemate ametiisikute (ministrite ja poliitnõunike) huvide konflikti juhised. Huvide konflikti vältimise juhis oleks eetikapõhimõtete kogum ministritele ja nende nõunikele, mis aitab korruptsiooni vältida. Tegemist oleks läbipaistvuse kultuuri kujundavate juhistega, mille rikkumise eest ei ole sanktsioone ette nähtud, küll aga eeldatakse ametiisikute teadlikkust nendest ja tegevuse vastavust põhimõtetele, ning mille kehtestamist eeldab Eestilt ka GRECO.

GRECO hinnangul on seni korruptsiooni ennetuses ja teadlikkuse tõstmisel kõrged ametiisikud (eelkõige ministrid ja poliitnõunikud) saanud teiste avaliku sektori töötajatega võrreldes ebavõrdselt vähe tähelepanu — neile pole spetsiaalseid huvide konflikti ennetamist puudutavaid käitumisjuhiseid (koodeksit), nad ei ole saanud ka spetsiaalset nõustamist ega koolitust (vt ka p 14), samas on nende otsustel väga suur mõju ning eeskuju roll ülioluline. Kuigi valdkondlikke korruptsiooniriske teatud regulaarsusega Eestis hinnatakse, ei sisalda need kõrgete ametiisikute korruptsiooniriske, millest tuleneb vajadus selliseid riske süsteemselt hinnata, hõlmates ka kõrged ametiisikud. Riigikontroll soovitas justiits- ja riigihalduse ministril selgitada asutustele korruptsiooniriskide hindamise vajadust ning pakkuda välja selleks sobiv praktika. 

„Sobiv praktika“ on tegevuskava kohaselt järgmine: Luuakse ja rakendatakse huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele. Vastutaja Justiitsministeerium, eelarve 0. Luuakse ja rakendatakse lobistidega suhtlemise hea tava (eetikanormistik) ametiisikutele. Vastutaja Justiitsministeerium, eelarve 0

Hinna ja kvaliteedi suhte osas pole põhjust nuriseda, sest need „nulleelarvega“ juhendid on juba ammu valmis kirjutatud ja valitsusele heakskiitmiseks saadetud (pole vist raske mõistatada, mille või kelle taha see materjal seisma jäi).

Niisiis, teie ees on kaks lõiku dokumendi kavandist pealkirjaga „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“:

Lobist (sh huvikaitsja) on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb huvide eest seismisega, olgu tegemist era-, avalike või mõne ühiskonnagrupi huvidega, tasu eest või tasuta. Näiteks loetakse lobistiks: 

  • ïadvokaadid, konsultandid, avalikkussuhete spetsialistid jne,
  • ïkaubandus- ja tööstuskojad,
  • ïeriala- ja ettevõtete liidud,
  • ïametiühingud,
  • ïvabaühendused,
  • ïteised avalikku elu mõjutavaid huvisid esindavad organisatsioonid, ühendused ja isikud.

Ametiisik teavitab avalikkust mitte harvemini kui kord kvartalis asutuse veebilehel kohtumisest või suhtlemisest huvirühmade ja lobistidega. 

Avaldada tuleb järgmine teave: 

  • ïkohtumise või suhtlemise teema,
  • ïkohtumise või suhtlemise viis (elektrooniline, koosolek, konsultatsioon, töörühm, erakohtumine vms),
  • ïlobisti või tema esindatava nimi ja organisatsioon,
  • ïkohtumise kuupäev,
  • ïlobisti kontaktandmed (nimi, e-posti aadress või telefoninumber).

Ametiisik ei pea teavitama osalemisest avalikel üritustel, kuna info on juba avalikkusele kättesaadav. 

Avalikustamata tuleb jätta teave, mille avalikustamine on seadusega keelatud, sealhulgas teave, mis kahjustaks riigi välissuhtlemist või ohustaks riigi julgeolekut. 

Kui eespool jutuks olnud deklaratsioonide kohta saaks veel öelda, et kuidagi kannataks ära, siis selle eeskirja kohta pidin ma ministrile ütlema konkreetselt — kui see juhend tuleb, siis mina lähen. Muud võimalust ole. Sest selle juhendi määratluste kohaselt suhtlen ma iga päev hommikust õhtuni ainult lobistidega, kelleks on eelkõige maksumaksjate liidu töötajad ja meiega ühiseid ruume jagava advokaadibüroo advokaadid. Vahest sekka ehk satub mõni „tavaline inimene“ ka. 

Kujutage ette, kui põnev oleks Rahandusministeeriumi kodulehelt lugeda, et saatsin EML raamatupidajale maksmiseks arve, saatsin sekretärile paljundamiseks koolituse slaidid, vaatasin üle juristi vastuse liikme maksuküsimusele, või astusin koduteel läbi EML kontorist ja lobisesin advokaatidega. Nädalavahetusel käisin külas EML töötaja sugulasel, siis käisin koos ühe advokaadiga suusatamas, koos teise advokaadiga jõusaalis ja kolmandaga veekeskuses.

Õnneks on see probleem nüüd minu jaoks lõplikult lahendatud. Ei teagi, keda tänama peaks. Aga kui MaksuMaksja lugejale tundub endiselt arusaamatu, mis nõu saavad küll uue valitsuse ministritele anda 23-aastane Kristi, 24-aastane Sten, 25-aastane Marta-Magdaleena ja 26-aastane Risto, siis palun lugege kogu artikkel uuesti algusest peale läbi.