Jaanuari MaksuMaksjas – Lasse Lehis kommenteerib korruptsioonivastast võitlust

Jaanuari MaksuMaksjas – Lasse Lehis kommenteerib korruptsioonivastast võitlust

Rubriik: EML

Avaldame Jaanuari MaksuMaksjas ilmunud artikli, kus EML juhatuse liige ja endine rahandusministri nõunik Lasse Lehis kommenteerib korruptsioonivastast võitlust.

Eesti ainus maksuajakiri MaksuMaksja. EML liikmed saavad ajakirja tasuta. Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas). Tutvu ajakirja varasemate numbritega siin: Ajakiri – Maksumaksja Portaal (maksumaksjad.ee)


Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud inimesed peeti kinni kahtlustatuna korruptsioonikuritegudes

Kaitsepolitseiameti pressiteade 

12.01.2021

Täna pidasid Kaitsepolitseiameti töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja rahandusministri nõuniku Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Eesti Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile.

Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Eesti Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.

Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata, kuna Tederi ja Krachti pidasid Kaitsepolitseiameti töötajad kinni. 

Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.

Lisaks on esitatud mitmete kuritegude toimepanemise kahtlustused veel kahele ettevõtjale.

Hetkel viiakse läbi menetlustoiminguid mitmes kahtlustuse saanutega seotud asukohas.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern selgitas, et kui prokuratuurile saab teatavaks info, mis viitab sellele, et endale soodsaid otsuseid võib olla võimalik poliitikaga seotud inimestelt osta, on kohustus info kontrollimiseks alustada kriminaalmenetlust. „Möödunud aasta jaanuari keskpaigast kuni praeguseni kogutud tõendid viitavadki erinevatele kuritegudele, mille alusel alustati täna kuriteokahtlusega inimeste suhtes avalike menetlustoimingute läbiviimist. 

„Ausat konkurentsi kahjustavad tegevused avaldavad alati laiemat mõju tervele ühiskonnale ning ühest tehingust saab alguse lumepalliefekt, mis mõjub laastavalt nii majanduskeskkonnale kui ka kohalike omavalitsuste otsuste usaldusväärsusele,“ lisas riigiprokurör.

Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepa sõnul on seadusandja pannud kõrgete ametiisikutega seotud korruptsiooni uurimise kaitsepolitsei kohustuseks, et ennetada ja tõkestada võimalikku ohtu riigi julgeolekule.

Kriminaalmenetlust viib läbi Kaitsepolitseiamet ja juhib Riigiprokuratuur.

Väljavõte Vabariigi Valitsuse pressikonverentsist 

14.01.2021

Juhataja

Aitäh! Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme

(Alustab rääkimist, kuid ei lülita mikrofoni sisse.) Liiga ägedalt lähen kohe käima, jah.

Ma tahaksin ka alustada sellest, et tänan koostöö eest Isamaad ja Keskerakonda. Ma arvan, et meil on isiklikul tasandil olnud väga head suhted. Ja arvan, et oleme väga palju ära teinud. Olen vankumatult veendunud, et Eestil on olnud parim valitsus viimase 30 aasta jooksul. Ja küllap tuleb tagasi ka mingil hetkel jälle väga hea valitsus.

Tegin väikese ülevaate sellest, mis siin siis ligi kahe aasta jooksul on tehtud just minu valdkonnas, ja hakkan nüüd teid sellega tüütama. Ainuüksi esimese kahe kuu jooksul tegime me ära maksualandused. Arvan, et kui me räägime selle valitsuse majandus- või maksupoliitikast, siis on see esimene valitsus Eestis üle pikkade-pikkade aastate, mis on tegelenud maksude alandamisega, mitte tõstmisega.

Alandasime kohe alguses alkoholiaktsiisi ning aasta hiljem või nüüd 2020. aastal ka diislit, gaasi ja elektrit. Kõik me teame, et Eesti on üks Euroopa kõige suurema hinnalangusega riike ja sellel on väga suur seos meie maksupoliitikaga.

Ja kriisi ajal tegime veel eraldi maksusoodustusi, peatasime sotsiaalmaksu kuumäära ajutiselt, tegime FIEdele avansilise makse tagastamise kvartali eest. Maksuvõla ajatamise tegime nullintressiga kuni 2021. aasta lõpuni, maksuvõla intressi vähendasime poole võrra ja siis peatasime ka maksuintressi arvestuse avaldamise selleks kriisiajaks.

Erimärgistatud diislikütusele tegime kaevandustesse võimaluse seda kasutada. E-väljaannetele tegime madalama käibemaksumäära 20% pealt 9% peale. Muutsime tulumaksuseadust, et sünnituslehtede väljamaksed oleksid õiglasemad ja emadele soodsamad. Muutsime tulumaksuseadust, et väikemetsa omanikud ja väikepõllumehed saaksid maksusoodustust 20 000 eurot aastas. Tegime väikeõlletootjatele maksusoodustuse, et aidata kohalikku ettevõtlust.

Kõikide nende maksualanduste ja -soodustuste tulemusel vähenes oluliselt ka piirikaubandus, ehkki selle kohta rääkisid kõik meile, et see ei ole võimalik.

Üks otsuseid, mille üle olen eriti uhke ja mis minu meelest on pika vaatega ja väga kasulik otsus Eestile, oli uue õlitehase rajamine Ida-Virumaale. Kui vaatame numbreid, siis eelmise aasta teises pooles Eesti eksporti vedas just nimelt õlieksport. Ja sellest tingituna, kuna see on suur-suur tükk Eesti majandusest, siis see Eesti majanduskasvu vedas. See oli õige otsus.

Suur asi, mille see valitsus ära tegi ja kus mul oli, ma ütleksin, kandev või keskne roll, oli II samba reform. Kogu pensionireformi eelnõu töötati välja Rahandusministeeriumis ja käisin seda ka ju Riigikohtus kaitsmas.

Pean veel ütlema, et üks väga oluline asi, mis alati silma ei jää, aga mis on minu meelest meile ka pikas plaanis strateegiliselt oluline, oli see, et nii valitsuses kui ka ECOFINi koosolekutel hoidsin väga ranget joont, et maksusuveräänsus jääks liikmesriikidele ja mingeid uusi üleeuroopalisi makse ei tuleks. Ja see on siiani õnnestunud.

Tegime karmimaks maksureegleid välistööjõule, et parandada maksulaekumist ja takistada tööjõu dumpingut Eestis või odavtööjõu dumpingut. Asi, mida avalikkus jälle väga ei märka, on see, et me reformisime audiitortegevust.

Olen kahe aasta jooksul teinud kolm eelarvet. Esimene eelarve, mille tegime, oli see, kui me alustasime. Vaevalt-vaevalt olime valitsusse saanud ja hakkasime kohe eelarvekärpeid tegema. Julgen väita, et annan üle Eesti riigi rahanduse väga heas seisus sellele, kes iganes tuleb siia rahandusministriks. Kusjuures arvan, et järgmise eelarve tegemise ajal on… no ühesõnaga, seda kergem teha. Olen selles veendunud. Mul on kahju, et ma ei saa selles osaleda.

Rikastasime riigi finantsinstrumente. Tegime eurobond’e ja treasury bill’e, millega me riigi rahanduse ja riigikassa rahastamise võimalusi suurendasime ning viisime sellega edasi ka Eesti finantsturgude arengut. Peatasime ebaseaduslikud hasartmängumaksu seaduse väljamaksed. See on ka üks väga suur saavutus meil. Tõsi küll, see läks pärast teisest august edasi. Karmistasime finantsvaldkonna rikkumiste trahve 10 miljoni euroni, sinnamaani olid nad seal mõnekümne, 30 000 euro peal.

Mõned väiksed asjad ütlen veel ära, et siin ikkagi kokkuvõtet teha. Alustasime PPP ehk riigi ja erasektori koostöö elluviimise projektidega ja see liigub edasi. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Libatse-Nurme lõigu suhtes hanked juba käivad. Käivitasime Saaremaa silla ehituse planeerimise.

Muidugi, üks suuremaid töölõike minu valdkonnas on olnud võitlus rahapesuga. Selles valdkonnas on olnud väga mitu asja. 2019. aastal muutsime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, et tegeleda virtuaalvääringute valdkonda koondunud riskide maandamisega. Tegime siin täiendavad nõuded ja kohustused ja riigilõivud, et seda asja paremini kontrolli alla võtta. Ja see on muide ka õnnestunud, see olukord on liikunud seal oluliselt paremuse poole.

2020. aastal jõustasime rahapesu tõkestamise uue seadustepaketi, mis tõhustab siseriiklikku süsteemi veelgi. Selle hulgas tuli Rahapesu Andmebüroo alates selle aasta 1. jaanuarist Rahandusministeeriumi alluvusse iseseisva asutusena ja sai oluliselt juurde ressurssi. Muidugi käivitasime siis ka ettevalmistused Moneyvali ehk rahapesu hindamisvooruks Eestis, mis hakkab järgmisel aastal.

Välismaal tehtavate trahvide Eestisse toomiseks tegime samuti mitu olulist sammu. Võin kindlalt väita, tegin just hiljuti kokkuvõtet sellest, kuhu on jõudnud meie õigusabileping ameeriklastega, ja tean, et see liigub hästi. Ma ütlen, et seal on vilepuhujaid päris hästi saadud kätte ja see info on päris korralikult liikunud ameeriklastele.

No siis üks asi võib-olla veel, mis ei puuduta küll otseselt Rahandusministeeriumi valdkonda, aga mida võtsin siis enda peale erakonna valitsusdelegatsiooni juhina. Nimelt, viisin kõikvõimalikesse arengukavadesse sisse meie erakonna põhimõtted. Need arengukavad olid järgmised: keele arengukava, haridusvaldkonna arengukava, teadus-arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava, keskkonnavaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava, noortevaldkonna arengukava ning rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava. Niivõrd, kuivõrd see on koalitsiooni kompromisside töös võimalik, on seal esindatud meie erakonna vaade.

Üks väike, aga oluline asi: viisime riigikassa arveldused ka kodumaise kapitaliga pankadesse. Ja sellest on minu meelest olnud kasu.

Noh, jääb ka asju pooleli. Eelarverevisjon jääb pooleli. Seesama rahapesuvastane töö — loodan, et kõigil on meeles, kui suured rahatrahvid ja rahalaevad Eestisse jõuavad ning kes selle käima pani. PPP asjad jäävad pooleli, aga näiteks ka planeerimisseaduse muutmine, millega oleme siin tegelenud viimastel aegadel, jääb pooleli.

Need on asjad, millega, ma arvan, et kui meil siin on olnud selline toon õhus, et EKRE valitsuses tegeleb põhiliselt lärmiga, siis praktikas võin küll öelda, et nii see ei ole. Ja see oli ainult ühe ministri valdkond, aga meil on ju viis ministrit ja teistel on täpselt samamoodi palju ette kanda. Arvan, et seda kaht aastat, mis me valitsuses oleme olnud, oleme erakonnana väga-väga tõhusalt kasutanud.

Ja tahaks veel üht asja öelda, eelkõige Keskerakonnale, aga Isamaale ka muidugi: nii head partnerit kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond te jääte taga nutma. Kõik kokkulepped alati peavad. Ei mingit lekitamist kellegi kahjustamiseks, ei mingisugust ussitamist kuskil nurga taga, ei mingisugust üle meedia kritiseerimist. Kui on maailmavaatelised vaidlused, siis me neid vaidleme, vaidleme selgeks ja lepime kokku ning kokkulepped peavad. Te hakkate seda taga igatsema. Aitäh!

Kommentaar

Pingeline olukord kinnisvaraturul

Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Ma ei hakka pikalt ümber jutustama ega andma hinnanguid nendele uudistele, mis puudutavad 12. jaanuaril toimunud vahistamisi ja kõike sellele järgnevat (eriti spekulatsioone nende sündmuste omavaheliste seoste osas), vaid püüan keskenduda ühele väga praktilisele küsimusele ning kaasuse lahendamise vormis pakkuda veidi ainet mõtisklemiseks igihaljal teemal „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?“

Oleme saanud lehtedest lugeda, et rahandusministri nõunik Kersti Kracht on nii mõjukas, et teda peab kinnimajas hoidma ka pärast kogu valitsuse ja nõunike ametist lahkumist. Sest muidu ta kasutab oma mõju selleks, et müüa maha Kloogarannas asuv maja ja maksta ära võlad. Kogu Eesti teab, et Kracht on kaelani võlgades, elab peost suhu ega suuda seaduslikul viisil oma võlgu mitte kunagi ära maksta. Tundub, et võlgade maksmisega võib tõesti raskeks minna. Sest kui me tahame vältida korruptsioonikahtlust ja hoida Eesti mainet puhtana, peame me leidma Krachti majale ostja nende inimeste hulgast, kes ei ole saanud kasu viimase 21 kuu jooksul ametis olnud valitsuse otsustest. Vaatame siis lähemalt, kallis lugeja, kui lihtne see ülesanne on.

Alustame alkoholiaktsiisi langetusest. Sellega saame kriipsu peale suuremale osale Eesti elanikest, sest uuringute kohaselt on Eestis täiskarsklasi 7,4% täiskasvanud meestest ja 13,6% naistest. Kui me aga võtame arvesse Läti-suunalise piirikaubanduse vähenemisest ja Soome-suunalise kaubanduse taastamisest tekkinud positiivset mõju Eesti kaubandusele, toitlustusele, turismile, laevandusele jne, siis ei ole pääsu neilgi. Kindluse mõttes tõmbame nimekirjast maha ka kõik soomlased, sest arvestades seda, kui suuri alkoholikoguseid siit kaasa viiakse, on ülimalt tõenäoline, et nende jookide ärajoomiseks tuleb kaasata ka kõik need soomlased, kes pole Eestis käinud.

Edasi tuleb diislikütuse, maagaasi ja elektriaktsiisi langetus. Ühe tõmbega oleme nimekirjast maha saanud ka suurema osa lastest, vanuritest, haigetest ja vigastest. Kui neil ka endal autot ei ole, siis diisliaktsiisi langetus vähendas transpordikulusid ja maagaasi odavnemine oli kasuks paljudele tööstusettevõtetele, rääkimata toasooja hinna alanemisest. Ja need vähesed metsatalud, kus tõesti ei ole elektriühendust, kasutavad ilmselt diiselgeneraatorit.

Kui tuua piirkondlik mõõde, siis ma välistaks terve Ida-Virumaa. Esiteks juba sellepärast, et 2019. aasta Riigikogu valimistel Kracht kandideeris seal. Aga meenutaks veel Narva elektrijaama reservis hoidmist, õlitehase rajamist, erimärgistatud kütuse kasutamise kaevandustes ja keskkonnatasude langetusi, mis jätsid paljudele kaevuritele ja energeetikutele alles töökohad.

Kui vaadata 2020. aasta kevadisi koroonakriisi meetmeid, siis tuleb tõdeda, et enamik Eesti ettevõtjaid peavad samuti Krachti majast suure ringiga mööda käima. Olgu nad suured või väikesed, linnas või maal. Töötukassa palgatoetus, Kredexi laenud ja käendused, MES, EAS. Ega need pankadepoolsed maksepuhkusedki tulnud ilma nõunik Krachti mõjutamiseta.

Kõik FIE-d, kelle eest tasuti ühe kvartali eest avansiline sotsiaalmaks. Kõik, kes ajatasid maksuvõla nullintressiga. Kõik, kes maksuvõlga ei ajatanud ja maksavad tavapärasest poole väiksemat intressi. Digiväljaannete kirjastajad. E-sigarettide müüjad. Väikemetsaomanikud, väiketalunikud, väikeõllepruulijad.

Ühe suure saavutusena päästeti eelmisel kevadel kodumaine reisilaevandus — Kredexi laenu ja maksusoodustuste tulemusena laevad mitte ainult ei sõida, vaid sõidavad Eesti lipu all. Kasusaajaid võime lugeda kümnetes tuhandetes.

Viimane õlekõrs paistab olevat lapsed ja pensionärid. Laste osas on ette näidata sünnituslehti puudutav tulumaksuseaduse muudatus ja täiendav tulumaksutagastus alates kolmandast lapsest. Pensionäridega on jutt lühike — kui 8-eurone tasuta juukselõikus on piisav selleks, et Tartu abilinnapea kohtu alla anda, siis 7-eurone pensionitõus välistab igal juhul kõik pensionärid Krachti maja ostjate hulgast — sealhulgas loomulikult ka Kersti Krachti enda. 

Viimase „reha“ tõmbab II pensionisamba reform. Sellest saavad potentsiaalselt kasu kõik, kes on sambaga liitunud (neil on võimalik sambast lahkuda), ning kõik, kes ei ole sambaga liitunud (nemad saavad nüüd selleks võimaluse). Sellega olen ka mina nimekirjast maha tõmmatud. 

Kas tõesti jääbki maja müümata? Mõtleme korraks. Kust otsitakse abi, kui Eestist ei leita inimest põllule, lauta või ehitusplatsile? Õige, siis tuleb tuua ukrainlased. Nemad pole ju tõesti „kaabude“ valitusest midagi võitnud. Nii et pole midagi parata, Kersti Krachti maja ostab ära Ukraina ärimees. Mida oligi tarvis tõestada.