6. veebruari 2006 a Eesti Päevalehes küsib Jaan Kaplinski, kas tahaksime olla ja elada nagu soomlased või nagu paraguailased?

Reformierakonna arusaam majanduse ja heaolu arendamisest ning riigi konkurentsivõimest seisab ühel vaalal – madalatel maksudel –, nüüd siis lubatakse tulumaksumäära alandada 18 protsendini! Nii propageeritakse tegelikult edasi laenudele ja välisinvesteeringutele toetuvat majanduskasvu ning madalatel tööjõukuludel baseeruvat majandusmudelit. Mudelit, mis soosib vahendustegevust, spekuleerimist ja kinnisvaraäri.

Samas loobutakse riigieelarve tuludest, millega toetada ja stimuleerida kohalikku tööstust, uute teadmiste ja väärtuste loomist ning eksporti.Reformierakond rõhutab majandust kui kõige alust, vajadust luua rikkust, enne kui hakata seda jagama. Parempoolsed, kes on sõnades rikkuse ümberjagamise vastu, jagavad meie ühist vara järjekindlalt ümber vaesematelt rikkamatele. Kui jälgida viimaste päevade õlireostuse masendavaid pilte ja meenutada Tallinna tehnikaülikooli rektori sarkastilist märkust selle kohta, kui nigelasti finantseerib Eesti riik teadust, tekib tahes-tahtmata tunne, et peale pensionäride, noorte perede ja töötute maainimeste vireleb vaesuses Eesti riik ise.Teadmistepõhise majanduse arengu eelduseks on ülikoolides ja teadusasutustes rakendusuuringute ning tehnoloogiliste arendusprogrammide heldem rahastamine. Täna on teadusasutused puuduses, sageli saadakse ainsad vabad vahendid vara müügist.

Jätkusuutliku arengu eelduseks on patentide taotlemise ja kaitsmise parem rahastamine. Seda kõike tuleks teha hoopis teadusfondi kaudu. Põhjust on alustada riiklikke inseneriõppe programme. Nende raames tuleks luua magistrantide-doktorantide, teadusasutuste ja ettevõtete vahel pikaajalised stipendiumsüsteemid.

Sama mudelit tuleks oluliselt võimendada ka kutseharidussüsteemis.Parempoolsete korduv kampaania madalate maksude heaks sunnib küsima, kas tahaksime olla ja elada nagu soomlased või nagu paraguailased. Paraguais minu teada ei ole üksikisiku tulumaksu üldse. Kui Nõukogude ajal oli meil tegu ülemäära suure ja kalli riigiga, mis meid ahistas ja ekspluateeris, siis kas nüüd oleme teel riik-vaestemaja suunas, kes ei suuda ise enda eest hoolitseda, vaid peab ka teedeehituseks, aidsi vastu võitlemiseks ja veepuhastusseadmete ehitamiseks santima raha Euroopa Liidu fondidest? Meie maksusüsteem vajab reformimist, kuid seda ei tohi teha striptiisi põhimõttel – mida napim, seda parem.Täpsemalt saab lugeda http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=311442 või 6.

veebruari 2006 a Päevalehest lk 3.