Ivari Padar kirjutab Postimehe arvamusküljel, et riigieelarvet tuleb veelgi kokku tõmmata, kuid see lahendus tuleb leida mitte kärpimise kaudu, vaid mujalt riigi kulusid kokku hoides.

Äsja jõudis avalikkuse ette rahandusministeeriumi värske majandusprognoos, mis ei kaota murepilvi ei tänavuse ega tuleva aasta eelarve kohalt, kuid säilitab Eestile väljavaate minna 2011. aasta 1. jaanuaril üle eurole. Kolme esimese kuu esialgsed maksulaekumised on tulnud kokku negatiivse lisaeelarve graafikus ehk lubatud kolmeprotsendilise puudujäägi piires.

Hingevärinal oodatud kevadprognoosi järgi on 2009. aastal oodata 8,5-protsendilist ja 2010. aastal 2,5-protsendilist majanduslangust, millega kaasneb paraku suur tööpuudus. Pisut helgemaks läheb ülejärgmisel aastal, kui majandus peaks taas pöörduma tõusule.

Muljetavaldav on aga hindadega toimuv – inflatsioon aeglustub kiiresti, kukkudes läinud aasta 10,4 protsendilt sel aastal 0,4 protsendile ja ületuleval aastal juba miinus 0,6 protsendile. Välja on pakutud idee peatada ajutiselt kaheks aastaks kohustusliku kogumispensioni maksed, mis annaks sel aastal enam kui 1,5 miljardi krooni ja järgmisel aastal 2,4 miljardi krooni eest säästu. See tuleb kõne alla juhul, kui riik hüvitab võetud kohustused teise sambaga liitunutele tagantjärele. Hädavajalik on võimalikult ruttu tõsta töötuskindlustushüvitise maksemäärasid, et töötukassat ei tabaks järgmise aasta alul pankrot.

Eelarve tasakaal paraneks seeläbi kuni poole miljardi krooni võrra. Rahandusministri valitsusalasse kuulub riigi maksupoliitika. Seetõttu pakun omalt poolt välja rea maksudega seotud ettepanekuid. Juba kevadel peab riigikogu vastu võtma seaduse, mis tühistab nn tulumaksupaketi.

Tulumaksumäär peab jääma 21 protsendile ja maksuvaba tulu määr tuleb samuti jätta praegusele tasemele. Need tähendavad 2010. aastal riigi rahakotile enam kui miljardi krooni suurust kokkuhoidu. Samasse ritta kuulub ka laste arvuga seotud ja vaesemaid peresid selgelt mittesoosivate tulumaksutagastuste lõpetamine.

Selle abinõu reaalne mõju jõuaks kohale 2011. aastal, kui riik jätaks tagastamata 1,28 miljardit krooni. Vabanev raha tuleks aga suunata efektiivsetesse perepoliitilistesse meetmetesse, pakkudes näiteks lasterikastele peredele ja raskustes peredes hästi sihitud otsetoetusi. Sotsiaalpoliitikat ei teostata maksuerisuste kaudu.

Lisaks pean jätkuvalt õigeks saastepõhise automaksu sisseviimist, mida rakendatakse auto registreerimisel. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/?id=101390