iconJuurdepääsetavus
EML sügiskonverents: maksutõusu eri Maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreeri / loe lähemalt

Holst: tahan pensioniks saada 70 protsenti palgast

Holst: tahan pensioniks saada 70 protsenti palgast

Kopeeri viide

SEB Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst tahab ise tulevikus saada pensioni umbes 70 protsenti senisest palgast. Indrek Holst vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Maailma finantsturud on närvilised, kuidas see mõjutab pensionifonde? Kas riskid on kasvanud? Pensionifondide investorid, kelle pensioniiga on kaugemal kui viis aastat, ei peaks üle tähtsustama majanduse tsüklite mõju nende tootlusele. Igale langustsüklile järgneb tõus ja vastupidi ning pikema aja jooksul tasanduvad need ära, kusjuures aastate peale kokku lugedes peaks kõrgema riskiga pensionifondides kätte jääma kõrgem ja madalama riskiga pensionifondides madalam tootlus.

Kas pensioniea tõstmine on paratamatus? Tõenäoliselt me sellest ei pääse. Mis oleks muud lahendused? Kas maksude tõus rahuldaks ühiskonna ootusi? Või lepime tulevikus väiksema riikliku pensioniga?

Viimasega peame leppima ilmselt igal juhul. Küsimus on, kui madalale oleme nõus minema. Milliste pensionisammastega olete ise liitunud? On olemas nii II samba tooted kui ka III samba tooted. Minu eesmärgiks on saada pension suuruses, mis oleks umbes 70% minu viimasest sissetulekust.

III samba toodete tulumaksusoodustus töötab minu kasuks. On teada, et pensionifondide tegelik tootlus on mõne protsendi juures ja inflatsioon on viimastel aastatel olnud 5-8%. Kellele on kasulik, et rohkem kui pooled eestlased, kes on liitunud mõne sambaga, oma teenitud rahast ilma jäävad? Avasin selle küsimuse peale Äripäeva, et faktides täpne olla. Konservatiivsete pensionifondide viimase 12 kuu tootlus on tõesti olnud paari protsendi piires, samas suurema aktsiaosalusega fondide tootlus ulatub 24%-ni.

Kuna enamik inimesi on pigem liitunud viimast tüüpi fondidega, siis arvan, et enamik, kes tarbivad sambaid, on teinud väga õige otsuse. Lõpetuseks küsin vastu: kui palju väärtust jääks alles raha tarbimisel? Näiteks ühe väiksemat sorti plasmateleri väärtus 20 aasta pärast? Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3707/uud_uudidx_370702.html Loe ka Delfi uudist: „SEB: II sammas ei kindlusta muretut vanadust“ – http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=16901284