Millised on need piirjooned, millega tuleks uuel valitsusel riigieelarve probleemipuntra lahtiharutamisel arvestada? Heldur Meerits vaatab ükshaaval läbi selle, millises majandustükli punktis Eesti asub ning kas lahenduseks on laenude võtmine, maksude tõstmine või hoopis tööviljakuse kasv.

Kunagi oli Eestis olukord, kus linnarahvas käis maal põllutöödel abis. Ühest küljest oli see veidi talgutraditsiooni jätkamine, kuid ennekõike ei suutnud kolhoosid-sovhoosid ootustega sammu pidada. Ega põllumajandusettevõtted saanudki olemasoleva süsteemi raames väga midagi enamat ette võtta. Ning esitatud vastasseisus oleks justnagu pidanud ootusi kärpima. Kud selliste sofismide tõttu keegi söömiskombest ei loobunud. Toonane "šeflus" loomulikult probleemi ei lahendanud – kuid ehk mõne kröömikese võrra siiski leevendas.