Majandusanalüütik Heido Vitsur ütles ERR-ile antud pikemas usutluses, et ühe- kuni kaheprotsendiline riigieelarve puudujääk SKT-st pole probleem, kui laenuraha kasutatakse mõistlikult tulevikuinvesteeringuteks. Vitsur peab aga lubamatuks eelarve muutmise otsustamist läbirääkimistelaua taga vaid paari-kolme päeva jooksul, kuna see vajab pikemat korralikku analüüsi.

Vanasõna ütleb, et võlg on võõra oma. Põhimõtteliselt tuleks hakkama saada nii, et riik arvestab kulude tegemisel meie kõigi ühiskassasse laekuva rahaga.  Samas pole Eesti isoleeritud saar, vaid me oleme osa Euroopa rahasüsteemist, mille osa liikmeid on kaelani võlgades. Eesti tulevikku mõjutab otseselt Kreeka, Soome või Itaalia kõrge võlakoormus, me peame nende hiigelvõlgadega oma plaanides paratamatult arvestama.

Täiesti õige. Eesti pole isoleeritud saar. Kõige keerulisem pole selle asja juures mitte nende võlgade suurus, vaid nende riikide elustandard ja elustiil, mida me tahes-tahtmata jälgime. Me unustame ära, et näiteks Skandinaaviamaad on selle elustiili eest, mida nad naudivad, nõus oluliselt rohkem maksutulu koguma. Me ei saa isegi koos Euroopa Liidu toetustega kokku nii palju raha, kui nemad korjavad maksudega. Me tahame saada seda kõike, mis on Skandinaavias, ise mitte selle eest makstes ja kõige lõpuks soovime veel viia eelarve tasakaalu. Siin on  tõeliselt keerukas vastuolu.