Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütles, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 tunnistab esmakordselt, et ilma põlevkivijaamade reservvõimuseta pole võimalik elektriturgu pärast 2030 aastat tasakaalustada. Tema sõnul pole võimalik et riik maksab kinni roheenergiale üleminekuga seotud kulud, vaid need võetakse ikkagi tarbija taskust. Ja ei tasu unistada, et Eesti elektrihind langeks Põhjamaade tasemele.

Mis  üldmulje sellest dokumendist jäi?

Elektrisüsteemi käsitlus on nüüd tervik, aga kas kõigi asjadega saab nõus olla, on teine teema. Me ei räägi edaspidi ainult tuuleparkide ja päikeseparkide tulekust, vaid tootmise kõrvale on toodud ka tarbimise juhtimine, hajatootmine, juhitavad võimsused. Selles mõttes on dokument positiivne. 

Aga negatiivse külje pealt on tegemist dokumendiga, mille eesmärk on tõestada, et võimalik on ellu viia praeguse valitsuse otsust minna aastaks 2030 üle kütusevabale elektritootmisele st tuuleenergiale ja päikeseenergiale. Vahendeid valimata tuleb  taastuvatele allikatele üle minna. Üritatakse õigustada seda tempot ja kulu, mis ühiskonnale sellest otsusest tuleb.