Enriko Aav, Maksu- ja Tolliameti peadirektor, kirjutab Postimehes majandusliku tõlgendamise meetodist ning selle rakendamisest maksuhalduri poolt.

Majandusliku tõlgendamise reegel on üks kesksemaid põhimõtteid maksuõiguses. Lahti seletatuna: maksukohustus ei sõltu sellest, kuidas on maksustatavad tehingud või toimingud juriidiliselt vormistatud, vaid sellest, mis on nende tegelik majanduslik sisu. Viimasel ajal on avalikkuses arutluse all olnud, kuidas rakendab maksuhaldur majandusliku tõlgendamise põhimõtet. Teemakäsitlusel on opereeritud selliste määratlustega nagu «riigi omavoli», «hirmuõhkkonna tekitamine», «õiguskindluse puudumine».

Lähtuda sisust Paljudes hinnangutes kiputakse kas tahtlikult või kogemata mööda vaatama asjade tegelikust sisust. Selleks et kaitsta ja luua ausat konkurentsikeskkonda ning kindlustada ühiskonnas üldine positiivne hoiak maksude maksmise suhtes, on maksuhalduri esmatähtis ülesanne tagada võrdne maksustamine. Eelkirjeldatud viisil maksustamise võimalikkust Eesti Vabariigis ei saa pidada üllatuslikuks või ootamatuks. Riigikohus on juba alates 1999.

aastast selgesõnaliselt välistanud maksumaksjate omavaheliste kokkulepete mõju maksukohustusele ning seega lugenud maksuseaduste rakendamisel oluliseks tehingu tegelikku sisu. Viimati on Riigikohus majandusliku põhimõtte abil ühetaolise maksustamise tagamise kinnitanud 2007. aasta jaanuaris. Seega eksitavad ja hirmutavad maksuhalduri kriitikud alusetult avalikkust, kui räägivad maksuhalduri omavolist maksude määramisel.

Tegelikuks põhjuseks selliste kriitiliste seisukohtade levitamisel võib olla hoopis turunduslik soov luua nõudlus oma teenuse järele. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/280307/esileht/arvamus/252268.php