EML nõukoja esimees, Tartu Ülikooli finantsõiguse dotsent Lasse Lehis kirjutab EML ajakirjas MaksuMaksja haigekassa regressnõuetest tööõnnetuste puhul.

Paljud raamatupidajad, kes on kokku puutunud ravikindlustushüvitise arvutamisega, kindlasti teavad, et erinevatel juhtudel makstakse tervislikel põhjustel töölt eemale jäänud inimestele eri suurusega hüvitisi. Tavaliselt on „haigusraha” 80% inimese varasemalt palgast, kuid on terve rida juhtumeid, mis annavad töötajale õiguse 100%-lisele hüvitisele. Levinumad juhtumid on seotud kas väikeste lastega (rasedus, sünnitus, lapse kodune põetamine) või tööõnnetustega.

Seekord räägimegi just viimasest. Nimelt on ravikindlustuse seadusesse kirjutatud, et „haigekassa nõuab tööandjalt sisse” tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel makstud 100%-lise hüvitise ja „tavapärase” 80%-lise hüvitise vahe, st 20% väljamakstud hüvitisest. Aeg-ajalt küsitakse foorumites, et kui haigekassa on tööandjat õnnistanud taolise maksenõudega, ega sellelt ometi mingeid makse veel maksma ei pea. Õige vastus nendele küsimustele on „ei pea”, kuid sellega asi ei piirdu.

Karm tõde, mida haigekassa loomulikult ei soovi avalikustada, on see, et paljudel juhtudel on haigekassa nõuded tööandjatele alusetud ja need tuleks lihtsalt maksmata jätta. Loe täpsemalt siit: http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=207 Ajakirja MaksuMaksja saab tellida siit: http://www.maksumaksjad.ee/modules/smallstore/product5.php NB! EML liikmetele on ajakiri tasuta.