Vastus: presidendi otsevalimised ei muudaks presidendi volitusi, kuid provotseeriks suure poliitilise ambitsiooniga isikuid presidendiks kandideerima ja valituks osutumise korral volituste piire testima.

Kui 1938. aastal jõustunud põhiseadus nägi ette presidendi otsevalimised, siis Põhiseaduse Assambleel otsustati minna teist teed.

1992. aasta põhiseaduse vastuvõtmise järel toimunud riigikogu esimeste valimistega koos toimus ka presidendi valimiste esimene, otsevalimiste voor. Neil valimistel seati üles neli presidendikandidaati: Lennart Meri, Arnold Rüütel, Lagle Parek ja Rein Taagepera. Kuna ükski neist ei kogunud otsevalimistel valituks saamiseks nõutavat enamust, siis valis presidendi kokku astunud riigikogu kahe enim hääli saanud kandidaadi seast. Uue põhiseaduse järgseks esimeseks presidendiks sai teatavasti Lennart Meri.

Praeguse põhiseaduse § 79 järgi valib presidendi kas riigikogu või – kui riigikogus kokkuleppele ei jõuta – selleks eraldi kokku kutsutav valimiskogu. Valimiskogusse kuuluvad lisaks riigikogu 101 liikmele kohalike omavalitsuste volikogude esindajad, kelle arv sõltub nii omavalitsuste arvust kui ka suurusest.

Loe lähemalt:
https://www.ohtuleht.ee/1139699/fakt-teadust-paevas-mis-oleks-teistmoodi-kui-eestis-saaks-rahvas-presidenti-valida